/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/03/23/336353t1h954c.jpg)
Tunnustatud teadlaste koostatud Eesti inimarengu aruanne 2009 näeb probleemina, et ühiskond on jõudnud tardumuse ja sulgumise seisundisse, millega kaasneb ka reformivaenulikkus.
Tellijale
Inimarengu aruanne: Eesti valmisolek muutusteks on kahanenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti inimarengu aruande peatoimetaja professor Marju Lauristin ütles eilsel aruande esitlusel Tallinnas, et mitmed tähtsad reformid, nagu haldusreform ja haridusreform, on jäänud takerduma ja vinduma. «Selles on kombeks süüdistada poliitikuid. Inimarengu aruandest aga näeme, et ka ühiskonnas endas on 1990. aastate suurest valmisolekust dünaamilisteks muutusteks jõutud välja platoole või tagasilangemisele, struktuursele sulgumisele. Mitmed trendid mitmes valdkonnas näitavad seda,» sõnas Lauristin.
Ühiskondliku tardumuse ohtlikud märgid on aruande põhjal järgmised: piirkondlike erisuste kristalliseerumine kahekeskuseliseks (Tallinn ja Tartu) mudeliks, kusjuures perifeeria jääb pidevalt maha; päritud sotsiaalse staatuse ülekaalukas roll, sotsiaalse mobiilsuse madal tase; üla- ja alamkihtide vaheliste barjääride kinnistumine; vähene suutlikkus tagada kasvavatele lastele võrdsed võimalused; iganenud sooliste kultuurimustrite taastootmine (naiste ja meeste erinev haridustase); vähene kultuuridevahelise suhtluse võime.
Siiski on Eesti maailma inimarengu võrdlustabelis 2009. aastal üpris heal 40. kohal, mis ÜRO arenguprogrammi UNDP jaotuse järgi jääb vaid napilt allapoole väga kõrget inimarengu taset, kuhu mahtusid 38 riiki. Uutest ELi liikmesriikidest on sel tasemel vaid Tšehhi ja Sloveenia. Inimarengu indeksi võrdluses võetakse arvesse kolm komponenti: oodatav keskmine eluiga, haridus ja SKT tase inimese kohta.
Valusaim probleem – mehed
Marju Lauristin märkis, et üks Eesti probleemidest on ka institutsioonide vähene suutlikkus. Olgugi et oleme mõnikord haldussuutlikkuse eest Ida-Euroopa riikide võrdluses kiita saanud, tõi majanduskriis välja ebakohad. «Kriisiolukorras on tarvis kiiresti, dünaamiliselt ja lausa ebatraditsiooniliselt eri valdkondade vaheliselt probleeme lahendada. Mitmed probleemid on jäänud toppama, sest meil ei ole sellist kiiret institutsioonidevahelise koostöö traditsiooni,» sõnas professor Lauristin.
Ta lisas, et Eesti valupunktiks on meie rahvastik, mis on niigi väike ning kipub kokku kuivama mitte ainult sündimuse, vaid ka väljarände pärast, lisaks kaotab ühiskond tegusaid liikmeid haridusküsimuste pärast, nagu väljalangemus koolist.
«Inimvara kuhtub ja kahaneb,» nägi Marju Lauristin olukorra tõsidust. Aruande eessõnas märgib professor ka seda, et Eesti inimarengu kõige valusam probleem on Eesti meeste eluiga ja tervis.
Et lahendada Eesti ees seisvad probleemid, tuleb Lauristini hinnangul ühendada eri sektorite ja valdkondade jõupingutused.
176-leheküljelise aruande mullune põhiteema on keskkond selle termini erinevates tähendustes. Kuues peatükis saab ülevaate Eesti looduskeskkonnast, regionaalsest arengust, sotsiaaloludest ja tööturust, vaimsest keskkonnast ning majanduse arengukeskkonnast. Dokumendi kallal on toimetaja või autorina tööd teinud 36 teadlast eri ülikoolidest ja uuringukeskustest.
Inimesed lahkuvad
Avapeatükk «Eesti inimarengu näitajad majanduskriisi surve all» tõdeb, et meie ülikiire majanduskasv, mis sellisel määral tõenäoliselt enam niikuinii ei taastu, pole globaalses võrdluses ratsionaalne viis inimeste elukvaliteeti parandada, kui ei pöörata tähelepanu ka tervisele.
Aruande regionaalpoliitikat käsitlev osa näitab, et eriti Kesk-Eestis on rahvastik hakanud väljarände tõttu kahanema, aastail 2000–2008 on teiste maakondade arvel suurenenud ainult Harjumaa elanikkond, seda 27 300 inimese võrra.
Kriitilisusega paistab silma aruande osa, mis käsitleb majanduskriisi õppetunde. Aruanne märgib, et ehkki Eestis algas kriis meie kinnisvarabuumi lõpust tingituna tunduvalt varem kui enamikus riikides, seda ei tunnistatud. Pealegi sattus Eesti kriisi väga ebasoodsalt lähtepositsioonilt.
Aruande majandusosa toimetaja, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk tõdes esitlusel: «Hea uudis on see, et välisinvestorite massilist lahkumise ohtu ei tundu olevat.» Samas kritiseerivad aruande majandusosa autorid Eesti maksusüsteemi, pidades seda jätkusuutmatuks. «Meid iseloomustab maksude struktuuri selline eripära, et väga suur osatähtsus on kaudsetel maksudel ja otseste maksude osakaal on eelarvelaekumistes pretsedenditult väike,» ütles Terk. «Kui majandus läheb buumi, siis võimendab süsteem seda üle, kui majandus langeb, tuleb eelarvet tugevalt kärpida.»