/nginx/o/2009/01/22/121186t1hbf30.jpg)
Eesti panustab Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase võitluse projekti 156 466 krooniga (10 000 euroga).
Eesti toetab küberkuritegevuse vastast võitlust 156 tuhande krooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon ainus rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, mille eesmärk on aidata tugevdada üleilmset küberjulgeolekut. «Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel, samuti toetada konventsiooni põhimõtete üleilmset levikut,» sõnas välisminister Paet.
Paeti sõnul on küberkuritegevuse vastane võitlus Eesti jaoks prioriteetne valdkond. «Seda projekti toetades panustame otseselt Euroopa Nõukogu konventsioonis sisalduvate printsiipide levikusse maailmas,» sõnas välisminister Paet. «Samuti oleme aktiivselt kutsunud üles riike küberkuritegevuse vastase konventsiooniga ühinema ning võtma seda aluseks oma seadusandluses. Eesti toetus Euroopa Nõukogu projektile võimendab meie riiklikku tegevust selles valdkonnas,» lisas ta.
Eesti oli 2004. aastal jõustunud Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase konventsiooni ja selle lisaprotokolli väljatöötamist algatanud riikide hulgas. Tänaseks on konventsiooni allkirjastanud 46 riiki ja 25 riiki nendest on konventsiooni ka ratifitseerinud.