Hendrik Agur: lihtne on kergekäeliselt pori pilduda

Hendrik Agur Foto: Peeter Langovits

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor leiab, et oma endist kooli halvustava vilistlase mõtete lugemine on kurb kogemus.

GAGi direktori Hendrik Aguri sõnul on igal õppeasutusel oma vaimne ja füüsiline keskkond, mis mõjutab koolis viibivaid inimesi, kujutab nende maailmapilti ja väärtushoiakud. Lisaks teadmistele ja oskustele ongi väärtushoiakud ühed olulisimad, mida kooli lõpetajad ühest koolist eluks kaasa saavad.

Kui õpilastele meeldib oma kool ja nad hindavad kooli mainet kõrgeks, siis on koolis asjad hästi. Kuigi Roone Roost ei ole GAGi vilistlane, on Aguri sõnul kurb lugeda tema negatiivset hinnangut oma koolikogemusele. «Võin kinnitada, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased hindavad oma koolis väga seda keskkonda, milles nad õpivad, meie inimesi ja ka vanu ajaloolisi hooneid,» märkis Agur.

Lisaks õppetööle ja tulemustele on direktori hinnangul olulisimaks väärtused ja inimeseks kasvamine. «Keskkond mõjutab, see on vana tõde.»

Et mõnesse kooli jagub õppidasoovijaid rohkem kui kohti, on Aguri sõnul paratamatus. Samas on see ka omamoodi tunnustus koolile. «Jah, väga positiivseks ei saa pidada 1. klassidesse soovivate laste paremusjärjestuse selgitamise protseduuri. Siinkohal võiksid vanemad veidi tagasi hoida või siis äärmiselt säästvalt käituda oma lastega. Paraku selles eas laste käekäigu eest peavadki hoolitsema vanemad,» nentis ta.

Kuid kuidagi peab ju kohad jagama ja siiani ei ole paremat võimalust leitud kui koolieelses eas andekamate valimine. «Alternatiiviks oleks mis? Elav või tähestikuline järjekord, kiirjooks avaldusega, õnneloos või oksjon? Äärmuslikud näited on toodud selleks, et mõista - kui koolil on võimalus lapsi valida, siis ta seda ka kasutab. Ja jällegi - kaotajaid ikka ei ole,» selgitas Agur.

Gümnaasiumisse soovijad on direktori kinnitusel juba iseseisvad inimesed ja korraldavad ise oma tegemisi, seega konkureerimist gümnaasiumisse õppimapääsemiseks tuleb tema sõnul pidada igati normaalseks.

«Ei ole mõtet loopida kriitikanooli ühegi kooli pihta - kritiseerijatele ütleks pigem nii: lihtne on kõrvalt kergekäeliselt kritiseerida ja pori loopida, tulge ja tehke ise midagi koolis, hariduse eesliinil. Kõigil on selleks võimalus. Ja vähim, mida positiivset kõrvalt teha saab, on: mitte asjata halvustada. Rohkem positiivset mõtlemist kõigile,» ütles Agur.

Koolijuht pööras tähelepanu ka sellele, et GAGi koolipere ei kasuta mõistest «eliitkool». Tema hinnangul võib sellise termini kasutuselevõtu taga olla inimesed, kes on soovinud asuda õppima või saata oma lapsi õppima koolidesse, mille mõõdetavad õpitulemused on üldisest kõrgemad ning kool on komplekteeritud õppimiseks enimmotiveeritud õpilastega. «Selles ei olegi midagi halba, sest kaotajaid ei ole - võidavad õpilased. Õppimiseks ja õpilase arenguks hästi motiveeritud keskkonnas on õpilase areng igati positiivne ning loob inimesele head eeldused pärast gümnaasiumi lõpetamist elus hästi hakkama saada,» rääkis Agur.

Ta lisas, et kui kool pakub heal tasemel hariduse omandamise võimalust ning toetub seda tehes mitmekesisele peamisi kooli õppesuundi toetavate valikainete õppimise võimalusele ning kasutab tänapäevaseid õpi- ja tehnoloogiavõimalusi ja oma ala motiveeritud tippspetsialiste, siis selline kool on hea ja seda tunnistatakse. «Seda eelkõige õpilaste ja vanemate endi poolt ning samuti ka ühiskonnas ja tunnustatakse sooviga sellises haridusasutuses õppida.»