Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Seadus kohustab kaubamärke eesti keelde tõlkima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keeleseadus nõuab, et ka võõrkeelsetele kaubamärkidele lisataks eestikeelne tõlge.
Keeleseadus nõuab, et ka võõrkeelsetele kaubamärkidele lisataks eestikeelne tõlge. Foto: Toomas Huik

Haridus- ja teadusministeerium saatis täna suurele kooskõlastusringile uue keeleseaduse eelnõu, mis kohustab kogu avalikku teavet, sealhulgas ka kõiki silte, poliitreklaame ja kaubamärke eestikeelsena esitama.

Eelnõu järgi peab eesti keeles olema kogu avalik teave: sealhulgas sildid, viidad, ettevõtte liiginimetused, kuulutused, teadaanded ja reklaam, samuti poliitreklaam. Eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Uue regulatsioonina on kehtestatud nõue, et ettevõtte liiginimetused, nagu kohvik, baar, kauplus on eestikeelsed. Samuti kehtestatakse kohustus lisada eestikeelne tõlge avalikult eksponeeritud kaubamärgi võõrkeelsele sõnalisele osale, mis sisaldab teavet müüdava kauba või pakutava teenuse kohta.

Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Villeri sõnul soovitakse selle sättega, et eesti keeles oleks selgelt arusaadav, millega tegu: «Näiteks sõna lounge juurde tuleks lisada, kas see on kohvik, salong või muud sellist. Või plaza puhul - on see kaubahall või midagi muud. Asutuse üldnimi peaks olema ka eesti keeles,» resümeeris Viller. 

Ta rõhutas, et kaubamärgi enda tõlkimist ei nõuta.

Seadus ei reguleeri, mil viisil peab eestikeelse teabe lisama - piisab näiteks selle teatavakstegemisest tegevuskoha sissepääsul.

Seletuskirjas tuuakse välja, et vajadus tõlke järele tuleb sellest, et ettevõtjad on järjest sagedamini hakanud tegevuskohanimesid registreerima kaubamärgina, et kõrvale hoida keeleseaduses sätestatud avaliku teabe eestikeelsuse nõudest. Kuna kaubamärgi regulatsioon sisaldub kaubamärgiseaduses, ei saa selle keelsuse kohta keeleseadusega nõudeid kehtestada.

«Tulemuseks on, et Tallinna, eriti vanalinna välisilme on valdavalt võõrkeelne. Eesti avalikkus ei ole sellega rahul ning keeleinspektsioon saab võõrkeelsete siltide kohta pidevalt kaebusi,» seisab seletuskirjas.

Kaebuste menetlemise käigus on sageli juhtunud, et ettevõtja esitab võõrkeelse ärinime kaubamärgina registreerimise taotluse alles pärast seda, kui on saanud keeleinspektsioonilt ettekirjutuse lisada võõrkeelsele sildile eestikeelne avalik teave. Kuna kaubamärgikaitse hakkab kehtima taotluse menetlusse võtmise momendist alates, siis on see piisav põhjus ettekirjutus täitmata jätta.

Samuti on täpsustatud, et reklaamiks on ka poliitreklaam ning viimasele laieneb samuti eestikeelsuse nõue. 

Eesti ettevõtete veebilehed eestikeelsed

Uue sättena on seadusse lisatud ka regulatsioon veebilehtede keele kohta. Praegu on paljude Eestis registreeritud äriettevõtete, eriti teenindus-, majutus- ja toitlustusettevõtete kodulehed võõrkeelsed ning seda on põhjendatud sellega, et veebileht on suunatud välismaalastele, märgitakse seletuskirjas.

Samas on selge, et olemuselt ja eesmärgilt on tegemist tarbijateabega tarbijakaitseseaduse mõttes või avaliku teabega, mistõttu on õigustatud ka eestikeelsuse nõude esitamine vähemalt samas ulatuses nagu igal muul viisil edastatava avaliku või tarbijateabe puhul.

Tagasi üles