/nginx/o/2010/03/16/333372t1h5bb4.jpg)
Justiitsministeerium ei pea eraparklate ja parkijate vahelisi vaidlusi nii tõsiseks, et nende lõpetamiseks oleks vaja seadust muuta.
Ministeerium ei pea seadusemuudatust parkimisvaidluste lõpetamise võtmeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus märkis, et eraparklate trahvide vaidluste korral on lahendajaks kohus, kes teeb igal eraldi juhul kõiki asjaolusid arvestades otsuse.
«Esialgu ei ole justiitsministeeriumini jõudnud veel ühtegi nii tõsist «parkimisprobleemi», mis ilmtingimata seaduse muutmist vajaks. Kehtivas võlaõiguses on kõik vajalikud lahendused kindlasti olemas,» leidis Niklus.
Ka advokaat Margus Poola, kes on tõdenud, et eraparklatel on kohtus ilmselt üpris keerukas tõendada, kellega leping sõlmiti, ei pea selliste vaidluste vaibumiseks seadusemuudatust vajalikuks. «Kas me peame üksikjuhtumi pärast seadust muutma - parkimisküsimus on väga väikene juhtum kogu võlaõigusseaduse rakenduspraktikas. Ma ei näe, mida seadusemuudatus võiks paremaks teha,» sõnas Poola.
Lõpliku tõlgenduse vaidluste puhul annab riigikohus.
«Minu seisukoht on algusest saadik olnud see, et eramaa omanikul on õigus küsida oma maal parkimise eest tasu. Aga eraomaniku mure on see, kuidas ta oma raha kätte saab ja tõendab, et poolte vahel on leping sõlmitud,» lausus advokaat. Tema hinnangul oleks lahendus pigem see, kui eraomanikud investeeriksid parklatesse, tagamaks parkimisraha laekumise - palkama inimese, paigaldama tõkkepuusüsteemi või muud sarnast.
Autokleepsud õigustühised
Suurtest vaidlustest eraparklatega enda teadmata sõlmitud lepingute ja parkimistrahvide üle on sündinud autojuhtide aktsioon, mille käigus kleebitakse oma auto aknale kleepsud, mis hoiatavad klaasipühkija vahele dokumentide panijat 500-600-kroonise käitlustasu eest. Tekstis kasutatakse eraparklate tahvlitelt tuttavat lauset, et dokumendi jätmist autoaknale «loetakse tingimustega nõustumiseks».
Justiitsministeeriumi hinnangul võivad sellises sildid olla siiski õigustühised, sest on heade kommete või avaliku korraga vastuolus.
«Selleks, et autojuht saaks sellise sildi alusel parkimiskontrolörilt raha nõudma hakata, peaks poolte vahel olema hakanud kehtima leping. Lepingu tekkimiseks on vaja ühe poole pakkumist ja teise poole nõustumist,» märkis Niklus.
Ta selgitas, et näiteks kui inimene pargib oma auto tasulisse parklasse, siis on ühe poole pakkumiseks parkimiskoht ja lepingu tingimusteks on kiri parkla sildil, mis loetleb parkimise tingimused, näiteks tasu ja muu sellise. Teise poole nõustumiseks on siis auto jätmine parkimiskohale.
«Lepingut seevastu ei teki, kui ühe poole soov lepingut sõlmida osutub õigustühiseks. Käesoleval juhul see just nii olla võibki - sildil väljendatud tahe võib seaduse järgi tühine olla, kuna seadus ütleb nimelt, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine,» ütles Niklus.
«Kui eitada, et selline silt - lepingu sõlmimise ettepanek - on vastuolus avaliku korra või heade kommetega, siis tuleks küsida, kas parkimiskontrolör ikka soovis sellise lepingu sõlmimist. Sest kui kontrolöril puudus tahe lepingut sõlmida, siis õigusteooria kohaselt lepingut tekkida ei saa.»
Ta lisas, et nagu eraõiguslike vaidluste puhul ikka, otsustab selle, kas tegemist on õigustühise tehinguga või mitte, kohus.