Pensioniea tõstmise eelnõu toob parlamendile öötöö

Pensioniiga võib tõusta 65. eluaastani Foto: Graafika: Margit Randmäe

Järgmisel nädalal sunnib Keskerakond parlamendisaadikud öötundidel tööd tegema. Nimelt asub parlament arutama pensioniea tõstmise eelnõud, millele opositsiooniparteid esitasid 151 muudatusettepanekut, Keskerakond neist 130.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu (IRL) hindas ööistungi asetleidmist 24. märtsil küllalt tõenäoliseks, sest riigikogu opositsioon on valitsuse pensioniea tõstmise eelnõule esitanud suurel hulgal parandusettepanekuid. Eelnõu ametlik nimetus on riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu.

Paranduste läbihääletamine ja vaheajad võimaldavad riigikogu istungi kestust venitada.

Keskpartei lubab venitamist

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas Postimehele eile erakonna kavatsust vaheaegu võtma asuda. «Me püüame takistada selle ilma analüüsita ja tegelikku olukorda mittearvestava eelnõu seaduseks saamist,» ütles ta.

Eelnõu arutelu teine lugemine algab järgmise nädala teisipäeval ja jätkub kolmapäeval kell 14. Kuna parandusettepanekuid on poolteistsada, siis oleks võimalik juba ainuüksi nende läbihääletamisele kulutada ligi ööpäev. Lisaks saab pidada kõnesid ning esitada ettekandjale küsimusi.

See tähendab, et järgmise nädalaga pensioniiga tõstva eelnõu teine lugemine veel ei lõpe. Et ülejärgmisel nädalal riigikogu istungeid ei ole, õnnestub opositsioonil reformi seadustamine ilmselt aprilli lükata.

Küsimusele, mida sisuliselt muudaks ühe seaduse riigikogus vastuvõtmine paar nädalat kavandatust hiljem, vastas Simson, et ööistungi pidamine
aitab pensioniea tõstmise mõjusid rohkem avalikkuseni viia ning tekitada eelnõu ümber debatti.

Mis saab juhatuse valimisest?

Valitsuse esitatud eelnõu võrdsustab meeste ja naiste pensioniea ja tõstab selle alates 2026. aastast 65 aastani, sealjuures tõuseb pensioniiga alates 2017. aastast kolme kuu võrra igal aastal. Praegu on Eestis meeste pensioniiga 63 aastat, naistel aga tõuseb see 63 aastani 2016. aastal.

Obstruktsioon jookseb ajaliselt kokku 25. märtsi riigikogu juhatuse valimistega. Asjatundjate hinnangul on siiski vähetõenäoline, et töö tahtlik venitamine võiks jätta parlamendi ilma valitud esimeheta.

Samas puudub aga täpne pretsedent ja seadusesäte selle kohta, mis saab valimistest juhul, kui nende ajaks ei ole parlament veel läbinud eelnevalt ettenähtud päevakorda.

Õigusspetsialist Urmas Rein­salu ütles, et tema hinnangul ööistungi pidamine riigikogu juhatuse valimiste toimumist siiski ohustama ei peaks.

Arvamus