/nginx/o/2009/07/03/201440t1hf1d2.jpg)
2008. aastal Teeme Ära prügikoristuse talgutel kokku korjatud prügi käitlemiseks sõlmiti lepingud seitsme erineva käitlejaga Eestimaa Looduse Fondi, keskkonnaministeeriumi ja käitlejate vahel ning 90 protsenti ehk üle 10 000 tonni 2008. aastal kokku korjatud prügist on tänaseks ka käideldud.
Ainukesena asub käitlemata prügi veel Utileek OÜ ja Utileek Lõuna OÜ valduses, vahendas aktsiooni pressiesindaja.
«Kampaania Teeme Ära 2008 käigus kogutud jäätmete üle andmiseks, sorteerimiseks, võimalikult suurel hulgal taaskasutusse suunamiseks ja sortimisjäägi ladestamiseks võtsime koostöös keskkonnaministeeriumiga hinnapakkumised erinevatelt prügikäitlusettevõtetelt,» avas Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist aktsiooni käigus kogutud prügi käitluse korraldamist.
«Pakkumiste tulemusena laekunud pakkumustest valisime välja soodsaima, kõigile nõuetele vastava pakkumise. Kesk- ja Lõuna Eestis osutus edukaks OÜ Utileek Lõuna ning Põhja-, Lääne- ja Ida-Eestis - Utileek OÜ,» tõdes ta.
Kokku võtsid seitse erinevat käitlejat seoses prügikoristusaktsiooniga vastu üle 10 000 tonni aktsiooni käigus kokku korjatud prügi, millest tänaseks on käideldud ära 90 protsenti ehk üle 10 000 tonni prügi - 7060 tonni olmeprügi, 300 tonni eterniiti ja 3000 tonni rehve.
Ainukesena on käitlemata prügi veel OÜ Utileegi valduses ja OÜ Utileek Lõuna valduses, kokku 500 - 1000 tonni prügi ja rehve. Utileek Lõuna OÜ prügi paikneb Raadi lennuväljal ja Utileek OÜ valduses olev prügi paikneb Harku valla ladestusplatsil.
«Raadil paiknevast prügist, mis on kogutud sinna OÜ Utileek Lõuna tegevuse tulemusel, on hinnanguliselt üks kümnendik Teeme Ära koristusaktsiooni raames kogutud,» tõi välja Jüri-Ott Salm.
«Harku platsil asuvate jäätmete osas tegi keskkonnainspektsioon Utileek OÜ-le ettekirjutuse, mida nad nõutud tähtajaks ei täitnud, seejärel rakendasime sunniraha ja edasi rakendatakse asendustäitmist, see tähendab keskkonnainspektsioon korraldab jäätmete likvideerimiseks riigihanke ja kui jäätmed on koristatud, nõutakse Utileegilt koristuskulud sisse,» rääkis keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul edasistest sammudest olukorra lahendamiseks.
Problemaatilisem on aga lugu Raadi lennuväljal paikneva prügiga.
«Paraku on lennuväljale aegade jooksul ladestatud prügi jätkuvalt Utileek Lõuna OÜ omand ja seda niisama ära viia ei tohi, sest isegi prügil on väärtus ja vallasvara vargusest tekitatud kahju võib Utileek Lõuna kohtu kaudu tagasi nõuda,» rääkis keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Mart Soonik.
Raadi ladestusplatsi rendib Utileegile Raadi Arendus OÜ, mille 100-protsendiline omanik on Tartu Vald. Kinnistu valdajal on seaduslik õigus nõuda temale kuuluva platsi koristamist ning Raadi Arendus OÜ on seda tänaseks ka korduvalt teinud, kuid seni tulemusteta. Järgmise sammuna on kinnistu valdajal seaduslik õigus seda nõuda kõikide võimalike meetmetega, sh pankrorihoiatusega.
Juhul, kui algatatakse Utileek Lõuna OÜ pankrotimenetlus, ning ettevõtte varadest Raadile ladestatud prügi käitlemise finantseerimiseks ei piisa, tuleb olukord lahendada riiklikul tasemel.
«Kogu ala koristustööd maksaksid Tartu valla hinnangul 8-9 miljonit krooni. Kui OÜ Utileek Lõuna ei ole suuteline seda kulu kandma, jääb kohustus riigile,» rääkis Salm.
«Juhul, kui OÜ Utileek Lõuna ei ole suuteline oma kohustusi täitma ja see on tingitud firma juhtimisega seonduvatest probleemidest, peavad meie hinnangul vastust kandma firma juhtkonda kuuluvad inimesed isiklikult,» lisas Salm.
«Kõik see on tõstatanud küsimuse, kas praegused jäätmekäitust reguleerivad seadused on piisavad, et tagada prügi nõuetekohane käitlemine. Praegune situatsioon võimaldab prügikäitlusettevõttel koguda oma tahahoovi prügi, esitades selle eest arveid prügi tekitajale. Kuid hiljem võib selguda, et prügi on ikkagi käitlemata,» tõstatas Salm laiema küsimuse jäätmekorralduse regulatsiooni efektiivsuse kohta.
Kokkuvõtteks aga juhtis Jüri-Ott Salm tähelepanu sellele, et ei saa tõrvatilgale keskendudes mööda vaadata tehtud heast.
«Rohkem kui 50 000 talgupäeval osalenu ning sadade vabatahtlike töö väärtust see ei kahanda - üheskoos saadi hakkama enneolematu pingutusega, tänu millele on meie metsad ja teeääred täna palju puhtamad. Prügi koguti kokku ja toodi metsast välja kohta, kus see enam loodusele ja metsloomadele otseseks ohuks ei ole. Tänaseks on 90 protsenti sellest prügist ka käideldud. Ma usun, et ülejäänu osas leitakse lähiajal lahendus, kõik osapooled pingutavad selle nimel,» sõnas ta.