Kadriorgu kavandatakse uusi korterelamuid

Poska tänav Kadriorus. Foto: Liis Treimann

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kehtestamiseks kuut Poska tänava kinnistut hõlmava detailplaneeringu, mis võimaldab rajada alale lisaks olemasolevatele viis kuni 3-korruselist ja ühe kuni 4-korruselise korterelamu.

Detailplaneeringusse hõlmatud Poska 31, 31a, 33, 35, 37 ja 39 kinnistute kogupindala on 0,96 hektarit. Planeeringu koostas K-Projekt.

Planeeringuala asub Köleri, Faehlmanni, Koidula ja Poska tänavaga piiratud kvartalis. Tegemist on Kadrioru vanima, niinimetatud Slobodaa alaga. Tänavast kaugemal paiknevatel krundiosadel kasvavad suure võraga väärtuslikud puud. Valdavalt kasvavad alal keskealised jalakad ja vahtrad. Vanimad ja eriti suured on hobukastanid. Kinnistutel olevad puitelamud tuleb vastavalt muinsuskaitse eritingimustele renoveerida.

Kadrioru pargi ja Luigetiigi vahetus naabruses paiknev asum, kunagise Kadrioru lossi Slobodaa, kujutab endast miljööväärtuslikku elamuala, kus hooned on ehitatud Tsaari-Venemaa väikelinnadele tüüpiliselt tihedalt tänava äärde. Mitu neist säilinud hooneist on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Tallinna kesklinna miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu järgi kuulub nimetatud maa-ala Kadrioru 10. ehituspiirkonda, kuhu on lubatud krundile kavandada kuni kolm hoonet, sest alasse jäävatel kinnistutel on juba praegu või on ajalooliselt paiknenud rohkem hooneid kui Kadrioru teistes piirkondades.

Koos olemasolevatega on alale kavandatud kokku kuni 25 korterit. Uushoonestus peab nii plaanilt, kõrguselt kui fassaadi kujunduselt olema liigendatud, et ehitatavad majad sobiksid Kadrioru slobodaale iseloomulikku hoonestusstruktuuri. Kruntide sügavusse planeeritud hoonete puhul tuleb lähtuda piirkonnale omastest ehitusmaterjalidest, fassaadide kujunduses peab kasutama vähemalt 50 protsendi ulatuses puitu.

Otstarbe poolest sobivad planeeritavad hooned Kadrioru asumi elukvartalisse. Majade tüübiks on valitud linnavilla, et mitte oluliselt suurendada elanike arvu piirkonnas. Linnavilla-tüüpi elamud pakuvad paremaid võimalusi ajaloolistele hoonetele sarnase suuruse ja fassaadiga elamute projekteerimiseks. Vajalikud laste mänguväljakud ja puhkealad on mahutatud elamugrupi enda kõrghaljastusega krundile.

Planeeringu koostamisel on lähtutud muinsuskaitselistes eritingimustes etteantud kruntide lubatud keskmisest täisehitusest, mis võimaldab taastada kruntidel varem olnud väga omapärase ja tiheda puithoonetega eeslinnamiljöö.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Estconde E. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna linnavalitsuse 28. mai 2008. aasta korraldusega. Planeering võeti vastu 1. aprillil 2009.