/nginx/o/2010/03/16/332577t1h3044.jpg)
Kalev/Cramo korvpallimeeskond on nelja hooajaga põletanud ligi 50 miljonit krooni. Selle eest on saadud paar korda Balti liiga veerandfinaali ning korra võidetud Eesti meistri tiitel. Vaatamata ebaõnnestumistele lubavad klubi juhid, et meeskond ei kao.
«Tegelikult mõtleme juba praegu tulevikule – mitte Eesti meistriliiga kohamängudele, vaid tulevasele hooajale,» sõnas tänavu Balti liiga kohamängudelt eemale jäänud Kalev/Cramo asepresident Toomas Linamäe ning kinnitas, et meeskonna kadumist pole karta. «Kindlasti jätkame meie ja jätkab ka sponsor Cramo.»
Linamäe ja klubi president Ivar Valdmaa võtsid toona Ehitustööriista nime kandnud meeskonna vedamise südameasjaks juba kümmekond aastat tagasi. Eriti tõsiselt on üritatud Euroopa ja Balti liiga läbilööki viimased neli hooaega, kui lisaks leegionäridele palgati treeneriks välismaalane: esmalt Veselin Matic, seejärel Nenad Vucinic.
Liites nelja viimase hooaja eelarved, jõuame jahmatava, Eesti spordi mõistes aukartustäratava summani. Meeskonna ülalpidamiseks on kulutatud ligikaudu 50 miljonit krooni. Neist vähemalt kaheksa ja pool miljonit on saadud otsetoetusena riigi eelarvest ning ametliku versiooni järgi pidi see raha minema klubi noortetöö edendamiseks, mitte välismaalastele palga maksmiseks.
Kogu selle aja jooksul on vähemalt Eesti meistriliiga tasemel käinud meeskonnast läbi 27 välismaalast, kellest 12 on saabunud ja lahkunud ühe ja sama hooaja jooksul. Ebakvaliteetsete ja sobimatute mängijate siia ja tagasi sõidutamine jätab korraliku reisibüroo mulje. Iga mehe reisimine maksab ju kenakese kopika.
Teistsugune mõtlemine
Linamäe arvates pole mõtet kulutatud raha kokku lugeda, vaadata tuleb hoopis seda, mida Kalev/Cramo on püüdnud Eesti korvpallis teha. «Meie eesmärk oli tuua siia teistsugust mõtlemist – välismaalastest mängijaid ja treenereid,» selgitas Linamäe, ent nõustub, et kulutatud hiigelsumma eest loodeti paremat tulemust. «Kui meid poleks, kellega oleks Tartu Rock siis võidelnud… Samas ei ole ju meie süüdi, et Eestis pole piisavalt heal tasemel korvpallureid.»
Meeskonna komplekteerimisel pandi täppi vaid mullu, kui pärast hooaja algust polnud muutused vajalikud. Paraku ei suudetud sellegi seltskonnaga koduse liiga võitmisest enamat. Selle taustal on rohkete vahetuste ja keskpäraste korvpallurite kasutamise aastatel edu raske loota. Lisaks kõigele kukkus tänavu meeskonna eelarve mullusega võrreldes poole väiksemaks, küündides vaid pisut üle kaheksa miljoni krooni.
Vigadest õpitakse
Linamäe sõnul on klubi juhid oma eksimustest õppust võtnud ning uuest hooajast asub ametisse klubi direktor. «Väga asjalik mees. Juba praegu käib ta meie kõrvalt asja õppimas,» rääkis ta. «Lisaks oleme juhatusse kutsunud Gerd Kiili, kel on juhtimise kogemus ning kes endise korvpallurina mõistab, millest jutt käib.»
Seni püüdsid Valdmaa ja Linamäe ise meeskonna juhtimisega hakkama saada, ent põhitöö kõrvalt muutus kogu korvpallimaailmas toimuvaga kursis olemine ning õigete otsuste langetamine keeruliseks. «Saime aru, et me ei saa ise hakkama,» nentis Linamäe.
Kas tuleval hooajal jätkavad treeneripingil Alar Varrak ja Tiit Sokk, on veel vara öelda. Kindel on aga see, et mängida soovitakse Balti liigas ja Ühisliigas.
Tänavu kaotati Ühisliigas kõik kuus kohtumist, ent liigast väljajäämist ei pidanud Linamäe kuigi tõenäoliseks. Tema sõnul saavad Ühisliiga korraldajad aru, et kõiki meeskondi ei saa võrrelda CSKA ja Himki suguste hiidudega. «Venemaal pole endalgi rohkem nii rikkaid meeskondi, nii nagu meie ja Rock ei saa oma eelarveid võrrelda Žalgirise ja Lietuvos Rytasega,» märkis Linamäe.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)