/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/09/24/77043t1h341c.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder leidis riigikogu üksikkandidaadi Jaan Kundla arupärimisele vastates, et keskmisega palgaga võrreldes, ei saa üksikkandidaadi kautsjonit riigikokku kandideerimisel pidada üleliia kõrgeks.
Õiguskantsler: üksikkandidaadi kautsjon pole üleliia kõrge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Jaan Kundla arupärimine soovis õiguskantslerilt hinnangut õiguslikule regulatsioonile, mille järgi riigikogusse kandideerivate erakondade ja üksikkandidaatide kautsjoni regulatsioon on sarnane, kuid riigieelarvest finantseerimine erinev.
«Riigikogu valimise seadus näeb ette, et kautsjoni suurus riigikogu valimistel kandideerimiseks on seotud kuupalga alammääraga, mida võib lugeda üheks ühiskonna jõukust kajastavaks näitajaks. Praegusel hetkel on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega oleks käesoleval aastal toimuvate riigikogu valimiste korral kautsjoni suuruseks iga kandidaadi kohta kaks kuupalga alammäära, mis on 8700 krooni. Keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel näiteks 2009. aasta septembris 12 046 krooni ja 2009. aasta kolmandas kvartalis 11 770 krooni. Nende näitajate võrdlemisel ei saa kautsjoni pidada ülemäära suureks,» leidis Teder.
«Põhiseadus kautsjonit ette ei näe, aga ka ei keela lisapiiranguid,» nentis õiguskantsler.
«Mõõdukas kautsjon ei tõrju valimistelt eemale reaalset toetajaskonda evivaid isikuid ja gruppe,» uskus Teder. «Üksikkandidaat saab kautsjoni tagasi, kui kogub ringkonnas hääli poole lihtkvoodi ulatuses.»
«Riigikohus leiab, et mõõdukas kautsjon pole põhiseadusega vastuolus,» kinnitas õiguskantsler.
Riigikogu liige Trivimi Velliste tundis huvi, kas fraktsioonist välja astunud riigikogu liige väärib samamoodi riigipoolset rahalist toetamist riigieelarvest, nii nagu seda saavad fraktsioonid?
«Ma osundaksin antud juhul 2. mai 2005. aasta riigikohtu lahendile, kus on analüüsitud vaba mandaadi põhimõtet ja on osundatud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb iga parlamendiliikme õigus oma maailmavaatelisi seisukohti muuta, kasvada ja areneda ka poliitilise enesemääramise mõttes. See on õigus vaba mandaadist tulenevalt, rahalised küsimused jäävad natuke kõrvale,» sõnas Teder.