/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/03/15/332518t1h7cf0.jpg)
Lastevanemate liidu esimees Enn Kirsi leiab, et alimentide välja nõudmine ka väga väikese palgaga inimestelt oleks lapse seisukohast ainuõige samm.
Lastevanemate esindaja: väike palk ei õigusta alimentide maksmata jätmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on kindlasti samm õigluse suunas, sest koos elades toetavad ju mõlemad vanemad lapse kasvatamist, miks siis eraldi elades üks seda tegema ei peaks,» ütles Kirsi Postimees.ee´le.
Kuigi väga väikese palgaga vanema jaoks oleks alimentide välja nõudmine kindlasti ebamugav, on see Kirsi hinnangul lapse seisukohast siiski ainuõige.
Justiitsministeerium saatis möödunud nädalal teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks seaduseelnõu, mille kohaselt kohtutäiturid saaksid õiguse tulevikus alimente välja nõuda ka madalapalgalistelt vanematelt.
Praegu ei ole kohtutäitureil võimalust sissetulekuid kinni pidada ja lapse elatist kätte saada vanemailt, kes teenivad ühes kuus alla 2175 krooni. Seadusemuudatus kehtestaks kolmandikureegli, mille järgi tohivad kohtutäiturid alimentide kohustusega lapsevanemalt lapse heaks välja nõuda kolmandiku tema sissetulekust, ükskõik, kui vähe ta kuus teenib.
Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse nõunik Valdek Laur ütles Postimees.ee´le, et seadusemuudatus aitab elatist kätte saada nö mustalt töötavailt vanemailt.
Nimelt on tema kinnitusel levinud selline mustalt töötamise viis, et inimesele on riigilt sotsiaalsete garantiide saamiseks ametlikult vormistatud miinimumpalk, kuid elatisvõlga sellelt praegu paraku kinni pidada ei saa. Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldaksid aga ka nn ümbrikupalgalistelt tulevikus elatisraha välja nõuda.