/nginx/o/2009/01/27/123814t1h437e.jpg)
Värsked statistikaameti andmed kõrghariduse omandamise kohta näitavad, et mullu vähenes kõrgkoolidest väljalangenute arv märgatavalt, eriti on vähenenud noormeeste kõrgharidustee katkemine.
Mullu vähenes oluliselt kõrgkoolidest väljalangemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masu laiemaid mõjusid kõrgharidusele näeb tegelikult alles paari aasta pärast, arvas statistikaameti juhtivstatistik Rain Leoma.
Viimase aasta silmatorkavamatest muutustest võrreldes varasematega tõi ta aga välja, et kõrgkoolidest väljalangenute arv on viimasel aastal 15 protsenti vähenenud. «Eriti on vähenenud meeste väljakukkumine. Magistriõppes on muutus meeste osas toimunud koguni 25 protsendipunkti - see on märgatav muutus,» ültes Leoma.
«Eeldatavasti on põhjus selles, et inimestel on vähem ahvatlusi minna tööle raha teenima, sest töökohti on vähem. Inimesed soovivad edasi õppida, kui riigieelarveline õppekoht on olemas,» arvas Leoma.
Kõigist Eesti kõrgkoolide õppuritest on ligi 61 protsenti naised, niimoodi on see olnud viimasel kaheksal aastal. Iga-aastaselt on küll vähehaaval kasvanud meeste vastuvõtmine kõrgkoolidesse - liikudes 2001. aasta madalseisust (37 protsenti) mulluse ligi 42 protsendini. Samas on lõpetajatest 70 protsenti siiski neiud, mis näitab, et just noormeeste hulgas on alati olnud rohkem õpingute katkestajaid.
Leoma sõnul oli vahepealsetel aastatel arusaadav, et meestel eriti oli soov ruttu tööle saada: «Erasektoris vaadatakse vähem, mis paber sul on, olulisem on, et saad korralikult tööl käia, aga õppimise korral paratamatult ka töö kannatab.»
Magistriõppe populaarsus tõuseb
Viimastel aastatel on tõusnud ka magistriõppesse sisseastujate hulk võrreldes bakalaureuse lõpetajatega. «See ei tähenda, et kõik bakalaureuse lõpetajad lähevad usinasti magistrantuuri, vaid võib ka näidata, et vahepeal töötanud inimesed tulevad tagasi magistrantuuri õppima,» selgitas Leoma.
Vahepealsete aastate magistrantuuri astujate vähesuse võis põhjustada ka 4+2 õppesüsteemi muutus 3+2 süsteemiks, mille tagajärjel esimese süsteemi lõpetanud kas loobusid edasiõppimisest või läksid otse doktorantuuri.
Mingil määral võib tähendus olla ka masul, mis aitab kaasa edasiõppimise kasuks otsustamisele. «Siis otsustatakse pigem edasi õppida, kui ei leita kohe tööd,» lisas ta.
Kõrghariduses õppijate üldnumbrid on esialgu veel jäänud viimaste aastatega sarnasele tasemele. «Praegu tulevad gümnaasiumidest peale veel nii-öelda suurde põlvkonda kuuluvad noored. Kindlasti hakkab lähiaastatel sisseastujate arv vähenema, sest peale tulevad 1990-ndate põlvkonnad, kus sündimus oli väike,» tõdes Leoma.
Kui sel õppeaastal jäi kõrgkoolide arv samaks, siis tulevikus võib Leoma hinnangul mõni erakõrgkool veel uksed sulgeda, kui õppurite hulk jääb väheseks. Eestis oli mullu kokku 34 kõrgharidust andvat õppeasutust - rakenduskõrgkoole 21, ülikoole 10, kutseõppeasutusi 3.