/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/03/15/332236t1h5d00.jpg)
Kuigi internetis Tuhala Nõiakaevu toetuseks kogutavate allkirjade hulgast võib leida ka näiteks peaminister Andrus Ansipi nime, pole see siiski ehtne.
Ansip pole Tuhala toetuseks allkirja andnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peaministri virtuaalne allkiri viidatud keskkonnas ei ole tema enda poolt sisestatud,» kinnitas valitsuse pressiesindaja Inga Jagomäe Postimees.ee’le.
Internetilehel tuhalanoiakaevuleappi.com kogub MTÜ Tuhala Looduskeskus allkirju Tuhala Nõiakaevu hävitamise vastu ning Nabala karstiala kaitse alla võtmise poolt.
Esmaspäeval kell 16.25 oli oma allkirja andnud 42 365 inimest.
Peaminister Andrus Ansip ütles eelmisel nädalal riigikogu infotunnis, et on valmis Tuhala Nõiakaevu kaitseks oma allkirja andma, kuid nentis samas, et Nabala piirkonna geoloogilisi uuringuid ei saa seadust muutmata peatada.
«Ka mina olen valmis Tuhala Nõiakaevu toetuseks või kaitseks oma allkirja andma,» kinnitas peaminister toona, kuid pole seda siiski teinud.
«Lootsime, et 5000 allkirja ikka ehk koguneb. Selline häälte arv on üllatav,» kinnitas MTÜ Tuhala Looduskeskuse esindaja Ants Talioja Postimees.ee’le.
Talioja kinnitusel oli täna hommikuks hääletanuid juba 87 riigist.
«Nimekirja puhtaks tegemisega näeme sellise häälte arvu juures parasjagu vaeva. Kui hääletamine on lõppenud, vaatame kogu nimekirja uuesti üle, mis võtab kolmel inimesel vist nädal aega,» rääkis ta.
Seni on Talioja sõnul tulnud kustutada umbes 500 ebakorrekset või topeltnime.
Nimekirjas, milles väljamõeldud nimesid üldiselt ei kohta, hakkab ajuti silma sama nime topeltesinemist ning üksikuid valenimesid on lisaks peaminister Ansipi nimele sinna sattunud veel, näiteks leidus seal eelmisel nädalal Adolf Hitleri nimi.
Värskemate toetusallkirjade seas võis täna leida näiteks Jaak Jõerüüdi, Krista Kaera, Ave Kumpase, Jaak Juske, Marten Kuninga, Anni Arro ning Hillar Kohvi nimed.
MTÜ Tuhala Looduskeskuse eestvõttel algas 7. märtsil allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala Nõiakaevu kaitseks.
Nabala lubjakivimaardlaga seonduvalt on praegu käsil kolm keskkonnamõjude hindamist. Tuhala looduskeskuse andmetel on seni kõik keskkonnamõjude hindamised lõppenud kas keskkonnaministeeriumi või keskkonnaameti väljastatud kaevandamisloa väljastamisega.
Ülemiste järve vesikonnas Nabala kartsialal plaanitakse avada 860 hektari suurune lubjakivimaardla. Tuhala looduskeskuse ning asjatundjate väitel teeks see sealsele loodusele palju kahju ning hävitaks isegi väljapool Eestit tuntud Tuhala Nõiakaevu, mida külastab aastas 15 000 - 20 000 loodusesõpra.
Tuhala looduskeskuse väitel puudub Eestis täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks vajalik tehnoloogia, majanduslikud arvutused ning kogemused.
Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusala on Mahtra soostik.
Tuhala looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala. See tähendaks, et Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, umbes 8000 hektari suuruse Nabala karstialal moodustataks olemasolevate ja uute kaitsealade põhjal üks suur riiklik maastikukaitsela.