/nginx/o/2010/03/15/331959t1ha548.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas andis Viljandi Paalalinna gümnaasiumis toimunud pidulikul emakeelepäeva üritusel kätte 2009. aasta keeleteo peaauhinna «Aabets».
Aasta keeletegu on Kihnu aabits
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See 80-leheküljeline raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele ning seob kihnu murdekeele koos kihnulike ütlustega sealse olustikuga. Aabitsa koostasid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik.
«Olen alati pidanud ajalooliste murrete kui piirkondlike keelte olemasolu Eesti kultuuri rikkuseks,» ütles Lukas. «Need, kes armastavad oma kohalikku keelt ja kultuuri, peavad oluliseks ka isamaalisi väärtusi. Isamaa algabki kodust ja oma koduarmastuses on Kihnu rahvas olnud väga ettevõtlik. See kaalus seekord žürii arvates üles teiste kandidaatide pingutused.»
Ka kultuuriminister Laine Jänes rõõmustas Kihnu Aabetsa peaauhinna saamise üle. «Ühistööna valminud raamat on ehe ja armas näide Kihnu kultuurilise ja keelelise eripära säilitamisest ning väärtustamisest,» märkis minister.
Rahva auhind Metlevile
Üldsus hindas 2009. aasta keeleteo tegijaks Sergei Metlevi, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.
«Ajal, kui paljud meist on kas lahkunud välismaale või ei pea eesti keele igapäevast kasutamist oma kutsetöös oluliseks, näitab Sergei Metlev eeskuju oma suhtumisega eesti keelde kui riigikeelde. Iga teise rahvuse esindaja, kes meie keelt kõneleb, on austust väärt. Sergei Metlev on üks selliseid,» sõnas Lukas.
Üldsuse poolt konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks kuus kandidaati. Nende seast tegi oma valiku praeguse haridus- ja teadusministri juhitud komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.
Olulisteks keeletegudeks peeti veel emakeeleõpetajate seltsi võitlust eesti keele tundide säilitamise eest uues riiklikus õppekavas, Alexander Kofkini keelevigaste siltide asendamist uutega, kirjanduse ja keele ajaveebi ning Vello Salo ja Indrek Hirve teost «Psalmid».
Rahvaauhinna puhul sai igaüks otsuse tegemisel kaasa lüüa, andes oma arvamusest ministeeriumile teada.
Peaauhinna suurus on 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhinnaks on raamatupoe 10 000-kroonine kinkekaart.
Aasta keeleteo auhinda anti välja neljandat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat.