Uus geograafiaõpik ajas kirjastused ja eksamikeskuse tülli

Kirjastus Avita leiab, et uue geograafiaõpiku «Geo 1» koostajad on saanud õpikuteturul ebaõiglase konkurentsieelise, kuna teadsid ette, mis seisab jaanuaris vastu võetud uues ainekavas ning said seetõttu oma õpiku teistest palju varem valmis. Foto: Mihkel Maripuu

Kirjastus Avita kahtlustab, et uue geograafia ainekava väljatöötamisega seotud spetsialistid on selle maha kirjutanud omaenda koostatud õpikust, kuna ainekavale vastavad õpikud ilmusid juba enne kava valmimist.

«Veel enne kui valmis uus õppekava, olid õppekava tegijatel juba õpikud valmis,» selgitas Avita turundusjuht Anneli Veskimägi, mille üle vaieldakse.

«Oleme küll protsessidega kursis, aga kui ilmuvad õpikud, mis on valminud õppekava tegemise käigus, siis tekib küsimus, kas õpik on tehtud koos õppekavaga või oli õpik valmis ja õppekava on tehtud õpiku põhjal.»

Kahtlusi, et 28. jaanuaril kinnitatud geograafia ainekava koostajad järgisid selle koostamisel enda õpikut ja said niiviisi konkurentsitu eelise õpikuteturul, süvendab asjaolu, et autorite, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse töötaja Lea Koppeli ja lepingulise töötaja Ülle Liiberi õpik ilmus 2008. aastal ja selle järg tänavu aasta alguses.

Avita turundusjuhi kinnitusel järgivad mõlemad õpikud uue ainekava struktuuri.

Pikemalt Veskimägi siiski vaidlust enne ministeeriumi vastust kommenteerida ei soovinud, kuid lisas, et Avital läheb uute õpikute väljatöötamisega veel aega, kuna uued õppekavad polnud veel eelmisel nädalal Riigi Teatajas ilmunud.

Õpiku autorid ei nõustu

Ka Koolibri reaalainete juhtivtoimetaja Mart Kalamees nentis, et asi on natukene kahtlane. «Nemad on ainsad, kes teadsid, kuhu asjad liiguvad,» lausus Kalamees, viidates Koppeli ja Liiberi osalemisele õppekava väljatöötamise töögrupis. «Ülejäänud on niikaua ooteasendis.»

Õpiku üks autor Lea Koppel selgitas seevastu, et õppekavade koostamine on olnud pikk protsess, mis on tohutult veninud. «See versioon, mis kinnitati, valmis 2008. aasta lõpuks ja on kõigile huvilistele tagasisideks avatud olnud 2009. aasta 12. jaanuarist,» rääkis ta.

«Loomulikult ei saanud keegi kindel olla, et see sellisel kujul vastu võetakse,» nentis Koppel. «Informatsioon oli aga kõigile kättesaadav ning kes võttis riski ja kasutas seda, see kasutas.»

Kalameest see argument ei veena. Näiteks huvitas teda, kuidas on jõutud visuaalset materjali koguda.

«Geograafiaõpik koosneb lisaks autori tekstile, mida on mahust ligi pool, joonistest, diagrammidest ja fotodest. Selle tegemine on väga kallis,» rääkis Kalamees. «Tuleb leida kunstnik. Ta tahab töö eest kohe tasu ning ei tee seda teadmisega, et võib-olla läheb see õpikusse ja võib-olla siis talle makstakse,» selgitas Kalamees, miks on õpikut ehku peale väga riskantne teha.

Õpiku autor Koppel märkis aga, et geograafia ainekava välja töötamisel on aja jooksul osalenud mitmeid töögruppe ning ühes neist olid ka Avita esindajad. «Mitte ükski töögrupp pole eelmise tööd üle parda visanud,» rääkis Koppel. «Geograafias on teatud teemad, millest ei saa mööda minna, nii et ainekava struktuuris ei ole suuri muutusi tehtud.»

Kalamehe sõnul võib õpiku varasema üllitamisega võita seda, et nad on turul ja kui mõni kool soovib uut komplekti, siis Koolibril seda näiteks praegu pakkuda ei ole. Uutele õppekavadele hakatakse üle minema 2011. aastal.

Ministeerium on rahul

Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Signe Opermanni sõnul on õppekava arendamine avalik ning pole asjakohane väide, nagu oleks kellelgi geograafiaõpikute koostamisel konkurentsieelis.

«Põhikooli 7. klassile mõeldud õpik «Geo 1», mille autorite hulka kuuluvad Liiber ja Koppel, ilmus 2008. aastal ja kinnitati vastavaks 2002. aasta õppekavale,» seletas ta. «Õpik «Geo 2» ilmus tänavu ning tugineb 2002. aasta riiklikule õppekavale.»

Opermanni sõnul toetusid jaanuaris kinnitatud geograafia uue ainekava koostajad nii 2002. aasta kui ka 2006. aasta geograafia ainekava projektile, mille koostamist juhtis Avita toimetaja.

«Neid dokumente võrreldes on näha, et põhikooli geograafia ainekava sisus ja struktuuris ei ole suuri muutusi, v.a põhikooli 9. klass,» lisas Opermann.