Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Breivel ja ERRi üks juhte arutasid maavanema kriitikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riho Breivel.
Riho Breivel. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse liige Tiina Kaalep-Tarmak ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel arutasid neljapäeval viimase kriitilist kirja ERRi meediakajastuse aadressil, Breivel jäi oma endisele seisukohale negatiivse ja postiivse info tasakaalu osas.


ERRi juhatuse liige Tiina Kaalep-Tarmak, kes selgitas neljapäevasel kohtumisel maavanemale rahvusringhäälingu seisukohti, ütles kohtumise järel BNSile, et ERR kaitseb nüüd ja edaspidi oma õigust kajastada erinevaid sündmusi sõltumatult ning oma parima äranägemise järgi.

Ta ei nõustunud maavanema väidetega, nagu kajastaks rahvusringhääling Ida-Virumaa sündmusi negatiivses võtmes. Ka ei nõustunud Kaalep-Tarmak maavanema kirjas olnud etteheidetega ERRi Ida-Virumaa korrespondendipunkti aadressil, nimetades seda ülekohtuseks.

Tema sõnul on Ida-Virumaa näol tegu väga hästi kajastatud piirkonnaga, kust rahvusringhääling teeb kuus tavaliselt 50-55 lugu ETVsse ning lisaks arvukalt raadiolugusid nii eesti kui ka vene keeles. Ta tõi näiteks, et pärast maavanema poolt negatiivsena välja toodud uudislõigu näitamist kajastas rahvusringhääling järgmisel päeval väga positiivse alatooniga lipuheiskamist Narvas.

Kaalep-Tarmaku sõnul möönis maavanem kohtumisel, et ta kirjutas oma kirja liialt emotsionaases meeleolus ning samuti seda, et negatiivseid uudiseid ei saa paratamatult vältida. «Lahkusime kohtumiselt sõbralikult,» ütles Kaalep-Tarmak.

Breivel ütles kohtumise järel BNSile, et ta mõistab ERRi positsiooni ning et tema kiri ei olnud mõeldud mitte niivõrd kriitikana, kuivõrd tähelepanu pööramisega sellele, mida tema peab puudusteks. Breivel kordas kohtumise järel oma seisukohti, mida ta esitas ka ERRile saadetud kirjas.

Maavanema sõnu soovib ta, et Ida-Virumaa sündmuste kajastamisel oleks negatiivse kõrval ka positiivset. «Üks kohtunik pandi kinni, teine kohtunik pandi kinni, ega meie kant ei ole ainult selline,» sõnas ta.

Maavanema hinnangul peaksid negatiivsed ja positiivsed uudised olema tasakaalus ning seda mitte pikema perioodi, vaid sama päeva lõikes. Samas tunnustas Breivel rahvusringhäälingu tööd.

«Ma ei taha, et selle kirja foonil hakatakse rahvusringhäälingule etteheiteid tegema poliitliselt,» sõnas ta. Breivel lisas, et ta oleks pidanud oma kriitilises kirjas tasakaalustatuse huvides ära märkima ka 24. veebruari Ida-Virumaa sündmuste kajastamise rahvusringhäälingus.

Ida-Viru maavanem Riho Breivel saatis hiljuti ERRi juhtidele kirja, milles avaldas rahulolematust maakonna sündmuste kajastamisega Eesti rahvusringhäälingus (ERR). Maavanema hinnangul näidatakse ERRis Ida-Virumaal toimuvat negatiivsel taustal, skandaalivõtmes ja ühekülgselt.

Ta tõi näiteks Eesti Televisiooni «Aktuaalses kaameras» 23. veebruaril eetrisse läinud loo Narvas toimunud üritusest, kus tähistati kultuurihoones Rogodiv Nõukogude armee aastapäeva. Samal ajal toimus maakonnas tema sõnul ka palju Eesti Vabariigi aastapäeva üritusi, kus propageeriti heas mõttes Eesti omariiklust ja Eesti kui kodumaa austamist noorte idavirumaalaste seas.

Breivel avaldas veendumust, et nendest sündmustest ja seisukohtadest teadasaamine oleks avaldanud positiivset mõju kogu rahvale. Tema sõnul luuakse taoliste ühekülgsete käsitlustega üha uuesti Ida-Virumaast moonutatud kuvandit, mis ei soodusta lõimumist ja piirkonna stabiilset arengut, võib peletada eestlasi eemale ega aita tuua maakonda uusi investeeringuid, mis võiksid elavdada majandust ja lubaksid vähendada suurt tööpuudust.

Breivel tegi ringhäälingujuhtidele saadetud kirjas ettepaneku analüüsida Ida-Virumaal toimuva kajastamist ERRi kanalites ning mõelda, kas ja kuidas on see toetanud riigi poliitikat ja eesmärke ning piirkonna arengut. Ka soovitas ta tõsta ERRi Ida-Virumaa korrespondendipunkti võimekust.

Tagasi üles