/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/03/10/329535t1h80b6.jpg)
Peaminister Andrus Ansip ütles riigikogu infotunnis, et on valmis Tuhala nõiakaevu kaitseks oma allkirja andma, kuid nentis samas, et Nabala piirkonna geoloogilisi uuringuid ei saa seadust muutmata peatada.
Ansip: võin samuti anda allkirja Tuhala nõiakaevu toetuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimastel päevadel on hoogsalt käima läinud allkirjade kogumine Nabala piirkonna looduse kaitseks eelkõige suurte lubjakivikaevanduste vastu. Tegemisel on maavarade arengukava ja 18. juunil tegi riigikogu valitsusele ettepaneku peatada geoloogiliste uuringute ja uute lubade taotluste vastuvõtmine ja nende menetlemine,» rääkis roheliste esindaja Toomas Trapido riigikogus.
Ansip vastas, et uuringud on ilmtingimata vajalikud. «Uuringud ei tähenda seda, et tuleks asuda kohe kaevama, aga uuringute peatamine sel ajal, kui kehtivad seadused võimaldavad uurimist, ei ole võimalik ehk siis selleks tuleks muuta seadusi, mida mina ei pea iseenesest mõistlikuks.»
«Ka mina olen valmis Tuhala nõiakaevu toetuseks või kaitseks oma allkirja andma. Ja ma ei usu, et see teie küsimus on ajendatud konkreetsest nõiakaevust, mille hävitamise poolt pole ilmselt mitte ükski Eestimaa inimene. Küsimus on selles, kas Eestimaal üleüldse kunagi võib kuskilt kruusa kaevata, võib kuskilt mõne koha pealt paekivi kaevata ja sellest killustikku teha, selleks et ehitada teid või siis jääbki Eesti tee-ehitus põhiliselt kasutama Soomes ja Rootsis toodetud killustikku,» rääkis peaminister.
«Teadaolevalt müüb küll Eesti Energia või Eesti Põlevkivi killustikku lausa Lätti – seda, mis on aherainest saadud. Nii et transpordiküsimus ei tohiks siin olla peamine,» sõnas Trapido.
Trapido nõustus, et kui on tegu geoloogiliste uuringutega, siis peab teadma, mis meie maapõues on.
«Aga näiteks sellesama Nabala piirkonna puhul on tegu keskkonnamõjude hindamisega ja seda lausa kolmel juhul. Nagu Eesti praktika näitab, hakatakse üldiselt pärast keskkonnamõjude hindamist argumenteerima, et me oleme sinna nii palju raha kulutanud, et nüüd on meil õigustatud ootus kaevandamisele. Kas seda menetlemist ei oleks praegu mõttekas peatada?» küsis ta peaministrilt.
«Keegi ei tohi teha niisugust põhjendamatut järeldust, et kui lubati juba uurida, siis sellega on lubatud ka kaevandada. Need on täiesti eri menetlused! Üks puudutab konkreetseid uuringuid ja kui uuringu tulemused on positiivsed, ka siis on otsustamise koht kohalike omavalitsuste volikogul, kas ta lubab konkreetses piirkonnas kaevandada mingisugust maavara või mitte,» kinnitas Ansip.
«On rõõm kuulda, et teiegi ei taha hävitada Tuhala nõiakaevu. Ma olen täiesti veendunud, et mitte keegi ei taha seda, ka kaevandajad ei taha, aga need asjad lihtsalt juhtuvad niimoodi. Keskkonnamõju hindamine ei suuda veenvalt tõestada, et kaevandamine hävitab Tuhala nõiakaevu, keskkonnaamet ei saa sellisel juhul öelda, et me ei luba teil kaevandada. Kaevandamine läheb lahti, vesi jääb seisma, ups! – juriidiliselt on kõik korrektne, aga keegi ei vastuta,» nentis roheliste esindaja Aleksei Lotman.