/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/07/246670t1ha759.jpg)
Mitte-eestlaste poliitiliste õiguste piiramine on Eesti kõige häbiväärsem probleem, leidis Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder, kommenteerides Eesti 37. kohta ajakirja The Economist demokraatiaindeksis.
Politoloog: muulaste küsimus on kõige häbiväärsem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mölderi sõnul ei ole mitte-eestlaste formaalsed poliitilised õigused siiski Eesti demokraatia kõige fundamentaalsem probleem.
«Kindlasti on tegemist aga väga olulise ja ilmselt kõige häbiväärsema probleemiga,» rääkis ta Postimees.ee'le.
«Mis puudutab formaalseid poliitilisi õigusi ja nende andmist inimestele, siis selle probleemi suures osas ennetamine ja lahendamine on ja oleks olnud suhteliselt lihtne ja tõenäoliselt mitteproblemaatiline.»
Eesti demokraatia ja riigi fundamentaalseid probleeme tuleks tema sõnul otsida mujalt - poliitilise diskursuse iseärasustest, poliitilise eliidi ja avalikkuse suhtlemisest, suuremate poliitiliste eesmärkide puudumisest, ideoloogiliselt maastikult, aktiivsema kodanikukultuuri puudumisest jne.
«Probleemseid kohti võiks loetleda palju ja erinevaid, sõltuvalt sellest, kust mida otsida või oodata. Need on aga tavaliselt probleemid, mida demokraatia indeksid ei hinda ning selle koha pealt ei ole Economisti indeksil ega ka ühelgi teisel taolisel demokraatia indeksil meile midagi öelda.»
Füüsik ja politoloog Peet Kask uuris ajakirja The Economist demokraatiaindeksi järgi, mis seisus on Eesti demokraatia, ja leidis laupäevases Postimehes, et lonkavate demokraatiate hulgast välja rabelemine on palju rohkem kui lihtsalt tõus mingis mängulises edetabelis.
Eesti sai Economisti maailma riikide võrdluses 37. koha ning kategoriseeriti seega lonkavate demokraatiate sekka.