/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/10/04/79724t1h1b2a.jpg)
Lastekaitse liidu liige ja nelja lapse ema Liisa Pakosta ütles, et laste kehalise karistamise seadusega keelamine on pisimuudatus ja eelkõige tuleks lapse kasvatamisel lähtuda elutervest mõtlemisest.
Pakosta: kerge laks võib olla parem kui lõputu näägutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega sellel seadusemuudatusel tõenäoliselt muud funktsiooni ei ole kui väärtushinnangute muutmine. Inimestevastane vägivald on kuritegu juba praegu,» ütles Isamaa ja Res Publica Liidu liige Pakosta kommenteerides sotsiaalministeeriumi plaani kirjutada lastekaitseseadusesse sisse, et laste kehaline karistamine on keelatud.
Pakosta rõhutas, et igasugune laste väärkohtlemine on keelatud juba praegu ning laste kehaline karistamine pole Eestis kunagi normiks olnud ega ole seda ka praegu.
«Tegemist on meeldetuletava muudatusega, et laps on ka inimene, aga sellel on kindlasti mõte sees, et teemat ühiskonnas aktuaalsena hoida,» lisas Pakosta. «Selle teema puhul on oluline, et ei tohiks hulluks minna ning et saadaks aru, et seda, mida ei tohi teha täiskasvanule, ei tohi teha ka lapsele.»
«Mina tunnistan täitsa ausalt, et kui väikelaps tormab kuuma pliidi poole, siis ma kasutan jõudu tema sealt ülikiirelt eemaldamiseks. Ja kindlasti ma ei käitu samamoodi teismelise lapsega, kes saab juba sõnadest aru,» soovitas Pakosta järgida tervet mõistust.
«Ellen Niit on väga kenasti välja toonud, et lapse austamine tähendab elutervet lähenemist - mõnikord võib mõnele lapsele väike laks olla lugupidavam kui pikk näägutamine. Aga väike laks ja rihmaga peksmine on täiesti erinevad asjad, seda vist tuleb mõnele vanemale küll taas ja taas meelde tuletada,» ootab Pakosta oma sõnul seda üsnagi kosmeetilist seadusemuudatust sellegipoolest.