Murru vangla protsessil valiti sihtmärgiks riigiprokurör

Eluaegsed vangid Romeo Kalda ja Andrei Tali (keskel) peavad aru oma kaitsjate Janek Valdma (vasakul) ja Sven Sillariga. Foto: Liis Treimann

Eile Harju maakohtus jätkunud Murru vangla kunagiste kinnipeetavate ja eksjuhtide istungil tabas riigiprokurör Steven-Hristo Evestust kaitsjate ja süüdistatavate kriitiline turmtuli. Oma sauna sai ka justiitsministeerium.

Ent enne kui kohus sai eile üldse hakata kaitsekõnesid kuulama, teatas pruunis lühikeste varrukatega T-särgis ja sinistes kummiplätudes kohtusse ilmunud eluaegne vang Andrei Tali, et Tallinna vangla rikkus tema inimõigusi – ei lasknud sauna sooja veega pesema.

«Olen pesemata ja paljajalu. Taguge mind või surnuks, aga sellise välimusega ma kohtuistungil ei osale!» kurjustas Tali.

Kuigi eluaegse vangi Romeo Kalda sõnul karastas tema end kambri kraanikausis külma vee all ja sai pea selgeks, ei jätnud Tali jonni: «Ma ei pea end külma veega pesema! Ma ei pea siin niimoodi istuma ja külmetama, ma ei taha haigeks jääda!»

Tali tegi pool tundi kõva lärmi, kuni kohus saatiski ta lõpuks vangimajja pesema. Pärast seda jätkasid advokaadid oma südikaid kaitsekõnesid, millest jäi mulje, et prokurör Evestus on veretöö ja narkootikumide hoidmise eest kohtu alla andnud täiesti süütud inimesed. Vähe sellest, prokurör olevat ka massimeedias ohtrasti sõna võtnud, mistõttu ajakirjandus on maalinud süüdistatavatest äärmiselt negatiivse pildi.

Ainus erand oli Juri Stupak, kellele prokurör nõudis 38-aastase Igor Korseikini tapmise eest kümneaastast vabadusekaotust. Stupak ei õigustanud end.

Murru vangla endise asedirektori Gunnar Bergvaldi kaitsja Erki Kergandbergi sõnul on prokuratuuri eesmärk Bergvald kindlasti süüdi mõista, kuigi tõendeid selle kohta, et mees oleks varjanud vanglas toimunud veretööd või muid õiguserikkumisi, pole.

Kergandberg nentis: «Juba ainuüksi Bergvaldi süüdistamine riikliku järelevalve ebaseaduslikus teostamises on vale. Vanglaametnik pole riikliku järelevalve ametnik, tema teostab teenistuslikku järelevalvet.»

Ka see, nagu oleks Bergvald jätnud talle allunud julgeolekuosakonna juhataja Raivo Põdra töö lohakile, polevat riikliku järelevalve teostamine.

«Riiklik järelevalve lasub justiitsministeeriumi vanglate osakonnal,» lausus Kergandberg. Ta lisas, et kohus peab Bergvaldi õigeks mõistma. Täpselt sama soovis ka Põdra kaitsja Aivar Pilv.

Pilve sõnul pole süüdistuses «seda rasvast suutäit» – konkreetseid tõendeid –, mille alusel Põtra süüdi mõista. Pilv pikkis oma kaitsekõnesse ohtralt arve, mis kinnitavat, et Murru vanglas tehti ränka tööd.

«Murru 13–22 korrapidajat valvasid 1500–1540 kinnipeetavat, mis tähendab, et ühe valvuri kohta tuli päeval 80-90 kinnipeetavat, öösel oli valvureid poole vähem,» rääkis Pilv. «Ometi tehti 2006. aastat aprillist oktoobrini üle 1800 läbiotsimisakti ja esitati sama aasta kaheksa kuu jooksul 153 kriminaalasja algatamise fakti.»

Pilve sõnul on lihtne öelda, et vanglaametnikud on süüdi, kuid keegi pole arvestanud, et aastail 2003–2006 polnud seal elementaarseid töötingimusi ja vangla oli alarahastatud.

Kui kaitsjad olid lõpetanud, kummutas nende väited repliigi korras riigiprokurör Evestus. Pärast seda andis kohus viimase sõna süüdistatavatele.

Tunniajase kõne pidas Kalda, kes tegi Bergvaldist ja Põdrast märtrid. Miks ka mitte. Murrus jalutas Kalda kambrist kambrisse ja helistas – kui tahtis – kas või kolme mobiiltelefoniga korraga ning julgeolekuosakonnajuhataja Põder isiklikult andis talle üle vabadusest tellitud pulmaülikonna.

Eile eitas Kalda, nagu oleks ta teinud Murru vangla kroonimata kuningale Vladimir Živolupile verise kingituse – kihutanud kaasvange Korseikinit tapma. Ka eitas Kalda kaasvang Ilja Zamasnoi peksmist mõni päev enne veretööd, samuti seda, nagu oleks tema tohtinud vanglaametnikke kamandada.

«Seda on absurdne väita, et mulle oleks kinnipidamiskohas öeldud: «Tee, mida tahad!». Aga teie, härra Evestus, tahate oma süüdistuse küll viia Olümpose mäele,» lausus Kalda.

Pärast Kalda kõnet sai kohtu tööpäev läbi. Istung jätkub homme. Oma viimast sõna pole veel öelnud Bergvald ja Põder, kellele prokurör nõudis tegevusetuse ja kuritegude varjamise (Põdrale ka suure koguse eri sorti narkootikumide hoidmise) eest tingimisi vangistust.

Kriminaalmenetlust alustati 31. mail 2006 kaitsepolitsei ettekande põhjal, mille järgi oli mõnedel Murru vangidel mõjuvõim nii kaasvangide kui ka vanglaametnike üle.

«Kondid terveks!»
Kaks kapo poolt 2006. aasta augustis lindistatud ja kohtus ette mängitud telefonikõne katket
Raivo Põdra ja Romeo Kalda telefonivestlus
Kalda: Õhtust, Raivo!
Kalda: Kuule, ma ütlen lühidalt. Korseikin taoti ära…
Põder: Luud on katki, jah?
Kalda: Jah, rangluu on katki ja kaks ribi on sees vist.
Põder: Kurat, te nii tugevalt annate, raisk! … Meil oli jutt, et luud-kondid peavad terveks jääma…
Raivo Põdra ja Gunnar Bergvaldi telefonivestlus
Põder: …teema on nüüd selline, et Sokolovski ja Stupak kutsusid ta enda juurde ja andsid talle lõhku.
Bergvald: Anti talle lõuga vä? Mille pärast, ei tea?
Põder: Seda ma ei teagi veel. Kalda helistas mulle.
Bergvald: Kondid on terved, raisk?
Põder: Kõik kondid on terved. Aga nüüd ilmselt löödi tal ribi kopsu...

Elu vanglas
•    4. septembril 2006, kui kapo tegi Murru vanglas läbiotsimise, leiti Kalda kambrist velotrenažööri seest kaks mobiiltelefoni, kaks SIM-kaarti ja akulaadija. Kalda sai 15 päeva kartserit. Ta vaidlustas oma karistuse Tallinna halduskohtus ja sai õiguse. Miks? Aga sellepärast, et vangla ametnikud olid tema mobiiltelefonidest teadlikud.
•    Eriti räigete kuritegude eest süüdi mõistetud Leo Pulsti lubas vangla juhtkond 2005. aastal tosinale pikaajalisele kokkusaamisele, kuigi vangla keskmine oli üks kord aastas. Ka lasti Pulst 16 lühiajalisele kokkusaamisele, kuigi vangla keskmine oli kolm korda aastas. Kuid Pulstile lubati ka kaks sülearvutit, printer, LCD-teler, DVD-mängija ja muusikakeskus.