Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Algas allkirjade kogumine Nabala karstiala kaitseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urmas Tooming
Copy
Tuhala nõiakaev.
Tuhala nõiakaev. Foto: Raigo Pajula

Tuhala looduskeskuse eestvõttel algas eile õhtul allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks.


Vastavate materjalidega saab tutvuda ning üleskutsele allkirja anda aadressil

http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com

.

Nabala lubjakivimaardlaga seonduvalt on praegu käsil kolm keskkonnamõjude hindamist. Tuhala looduskeskuse andmetel on seni kõik keskkonnamõjude hindamised lõppenud kas keskkonnaministeeriumi või keskkonnaameti väljastatud kaevandamisloa väljastamisega.

Ülemiste järve vesikonnas Nabala kartsialal plaanitakse avada 860 hektari suurune lubjakivimaardla. Tuhala looduskeskuse ning asjatundjate väitel teeks see sealsele loodusele palju kahju ning hävitaks isegi väljapool Eestit tuntud Tuhala nõiakaevu, mida külastab aastas 15 000 - 20 000 loodusesõpra.

Tuhala looduskeskuse väitel puudub Eestis täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks vajalik tehnoloogia, majanduslikud arvutused ning kogemused.

Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusala on Mahtra soostik.

Tuhala looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala. See tähendaks, et Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, umbes 8000 hektari suuruse Nabala karstialal moodustataks olemasolevate ja uute kaitsealade põhjal üks suur riiklik maastikukaitsela.

Ka Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile kogu Nabala karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased on rõhutanud kogu ala keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.

Tagasi üles