/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/12/93259t1hbb2a.jpg)
Juulis toimuvatel Kuressaare Lossipäevadel tähistatakse kolme ajaloolist daatumit Eesti ja maailma ajaloos, sealhulgas on kavas tähistada 800 aasta möödumist Ümera lahingust, kirjutab ajeleht Meie Maa.
Kuressaare Lossipäevad elustavad Ümera lahingu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa muuseumi teadur Raul Salumäe ütles, et Kuressaare lossi päev toimub tänavu juba kümnendat korda ja number kümme seostub seekordse ürituse puhul veel kolme aastanumbriga - 1210, 1410 ja 1710 -, mis kõik leiavad kajastamist tänavuse muuseumifestivali programmis ja kutsutud külaliste valikus.
1210. aastal toimunud Ümera lahingu 800. aastapäeva puhul on osavõtjate hulka kutsutud eesti muinassõdalasi taaskehastav huviklubi «Lonkava Hundi Koda», samas ka kunagise Ümera lahingupaiga lähistelt Valmieras ja Limbažis tegutsevad analoogsed grupid. Esialgu oli plaan kutsuda kohale ka sakslased, aga sellest praegu loobuti.
«Mulle läks hinge, et Eestis pole plaanis 2010. aastal toimunud Ümera lahingu tähtpäeva tähistada. Seda peaks aga tegema, sest see on meie esiisade poolt võidetud lahing,» ütles Salumäe Meie Maale.
1410. aastal toimus Grünwaldi lahing, kus Teutooni ordu üle saavutatud võidu tähtsust tänapäeva poolakate, leedukate ja valgevenelaste rahvuslikus teadvuses on raske üle hinnata.
«Seetõttu näeme me korraldajatena heal meelel taas Kuressaares oma seniseid koostööpartnereid Poolast ja Leedust, kelleks on Sztumi Rüütlite Vennaskond (Sztum, Poola) ja ajalooklubi «Kovarnis» (Vilnius, Leedu),» lisas Salumäe.
1710. aastal langes Saaremaa Venemaa võimu alla ja sel puhul on kutsutud Kuressaare lossi päevale neli ajaloolise olustiku taasesitamisega tegelevat gruppi Narvast.
Üritused algavad 2. juulil Piiskopi pidusöögiga. Samal ajal toimub lossi kõrval rahvalik piduõhtu Läti ja Eesti rahvamuusikute ja tantsijatega. Lossipäev avatakse südaööl Lossihärra tervituse, kahuripaugu ja ilutulestikuga. Öösel on loss avatud kella kolmeni ja kuulata saab vanamuusikat, olustikku elavdab Narva muuseumi ajaloolise kostüümi teater, etenduse annab pantomiim teater «Korolevski Žiraf» (Narva). Kell 1 saab lossihoovis näha Jerzy Kawalerowiczi filmi «Krzyžacy» («Ristirüütlid»).
3. juulil toimub lossihoovis laat, toimuvad ekskursioonid mööda lossi legendirada, rongkäik teatrimaja juurest läbi linna Lossihoovi, teatraliseeritud esinemised lossihoovis ja lossis.
Lossihoovis on ajaloolistest tavadest inspireeritud stiilis toitlustamine, töötavad käsitöökojad, võimalus on proovida vibulaskmist, laste jaoks vanamoodi mänguõu. Tutvuda saab vanaaegsete sõjariistadega ja käsitöölised demonstreerivad oma oskusi.
Lossipäevad lõpevad 4. juulil Kuressaare Siioni koguduses toimuva jumalateenistusega.