/nginx/o/2010/02/02/305957t1hd2a9.jpg)
Pihkva kuberner Andrei Turtšak andis korralduse töötada välja regionaalprogramm setode toetamiseks, mille üheks eesmärgiks oleks meelitada setosid Eestist ära kolima, vahendas portaal
Pihkva infoagentuuri sõnumit.
Pihkva kuberner üritab setosid Venemaale elama meelitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaan sai teatavaks pärast Turtšaki visiiti ainsasse Petseri tagusesse seto talumuuseumi Radaja külas.
«Tahaksin, ootamata ära Venemaa valitsuse otsust setodele väikesearvulise põlisrahva staatuse andmisest, kinnitada oma programmi selle rahva säilitamiseks,» sõnas Turtšak. «Erilist tähelepanu peab osutama setodele heade elutingimuste loomisele. Peame tegema nii, et noortel oleks sellel maal hea elada ja perspektiivis hakkaksid põlissetod Eestist meile kolima.»
Kuberner andis korralduse töötada välja ettepanek Radajal toimuva seto festivalile regionaalse festivali andmise staatus, mis tema meelest võimaldab suunata festivali korraldamiseks lisavahendeid. «Me ühtlasi jälgime setodele väikesearvulise põlisrahva staatuse kooskõlastamist Vene Föderatsiooni valitsuses, milleks on teinud ettepaneku Regionaalarengu ministeerium,"» märkis kuberner.
Pihkva infoagentuur PAI meenutas, et 1838. aasta seisuga elas praeguse Petseri rajooni territooriumil 16 000 setot, nüüd on Vene haldusalas oleval maal setosid jäänud kõigest paarsada.
Setomaa.ee märgib, et paljud põlised seto külad on hävinud või venestunud. Suur hulk setosid on teisele poole Eesti-Vene kontrolljoont jäävatel aladelt Eestisse ümberkolinud ka viimase paarikümne aasta jooksul. Eesti valitsus on Setomaa ja setode kultuuri toetamisega tegelenud järjepideval 1990ndatest aastatest. Sel aastal on Setomaa Kultuuriprogrammi maht 3 miljonit krooni ning Setomaa Arenguprogrammi maht 3,4 miljonit. Lisaks eraldab majandusministerium igal aastal mitu miljonit krooni Setomaa valdadele teedevõrgu väljaehitamiseks, kuna Eesti-Vene kontrolljoon on ajaloolised teed läbi lõiganud. Eelmisel aastal rahuldas UNESCO Eesti kultuuriministeeriumi taotluse seto leelo kandmiseks maailma kultuuripärandi nimistusse.