Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Eraparkla juht: vaidlustes lähtume tervest mõistusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Europarki parkimiskorraldajad.
Europarki parkimiskorraldajad. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Europark Eesti OÜ tegevdirektor Karol Kovanen rääkis Postimees.ee'le, et viimasel ajal on osal parkijatest tekkinud arusaam, nagu eraparklas ei peakski tasu maksma, firma püüab aga kõiki trahvivaidlusi lahendada tervest mõistusest lähtudes.

Kui palju trahve Europark oma klientidele keskmiselt teeb?
Europark osutab parkimisteenust ega keskendu karistamisele. Panustame parkimise korraldamisele nii, et trahve tuleks võimalikult vähe väljastada. Seetõttu on leppetrahvide suhtarv võrreldes parkijate arvuga umbes 0,8 protsenti - tuhande parkija kohta kaheksa trahvi. Sellest umbes kolmandik vaidlustatakse ja neist omakorda poolte juhtumite puhul leitakse kliendi jaoks positiivne lahendus.

Millised on peamised vaidlustamise põhjused?
Enamasti on tegu inimliku eksitusega, parkimiskaart on ununenud, mobiilsel parkimisel kasutatakse vale tsooni või eksitakse auto numbriga. Sellistel puhkudel loobume oma juriidilistest õigustest ja piirdume menetlustasuga.

Jätame leppetrahvi vormistamata või tühistame, kui inimene jõuab trahvi tegemise ajal auto juurde. Anname endast parima, et meie tegevusest jääks üldsusele positiivne mulje.

Aga viimasel ajal on osadel parkijatel tekkinud väär arusaam, et eramaal võib tasuta parkida. Tegelikkuses tuleb parkimistasu maksta nagu iga teise teenuse eest.

Vahe on selles, kas pargitakse näiteks kesklinna selgelt märgitud parkimisalale ja teadlikult ei maksta parkimistasu, või siis tuleb üllatustrahv mõne poe juures, kus on eluaeg harjutud käima ja tõesti ei panda tähele või unustatakse kell panna aknale. Operaatori vastutus on ikka ka tervet mõistust kasutada, mitte ainult juriidika taha pugeda. Meie püüame mõistlikud olla.

Sellest lähtuvalt olete ka trahviotsuseid tühistanud vaidlustamise korral?
Iga üksiku pretensiooni või tagasiside vaatame üksipulgi läbi, taastame olukorra, kontrollime faktid ja kui on vähegi kaheldav, et meie käitumises pole kõik vastav olnud, siis ka trahvi tühistame.

Näiteks võin rääkida, kuidas me toimime ostukeskuste ja haigla (Tartu Ülikooli Kliinikumi) juures. Kui seal on lubatud tund aega tasuta parkida, siis sellest hetkest, kui oleme tuvastanud sõiduki, millel pole kella ega parkimistasu makstud, ootame tund aega trahvi väljastamisega. Et klient ei saaks trahvi, kuna unustas parkimiskella panna. Kui korraldaja sellise sõiduki tuvastab, jätab ta kõigepealt infokirja ja tuleb tunni pärast tagasi. Haiglate juures, kus võib eeldada, et inimestel on mõtetes muud asjad, mitte parkimine, on ka trahvimäär vaid 150 krooni, mitte 450 krooni, nagu mujal.

Kui tihti olete trahvinõuetega kohtusse läinud?
Siiamaani ei ole me teadlikult kohtusse läinud - põhjuseks see, et trahvide hulk on marginaalne kõikidest parkijatest. Meie firmal on üle 100 000 parkija kuus ja absoluutne enamus saab aru parkimistingimustest, järgib neid, nad on meie kliendid ja meie teenindame neid.

Tagasi üles