/nginx/o/2008/10/10/82172t1h65ca.jpg)
Advokaadi hinnangul on eraparkla omanikul väga keeruline tuvastada, kes konkreetselt tema valduses valesti parkis, seetõttu pole neil ka perspektiivne kohtusse pöörduda.
Advokaat: parklaomanikul on kohtusse minna keeruline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eraparklas trahvi saanud inimesed võivad küll koju saada trahvinõude meeldetuletuse, kuid selle on neile enamasti koju saatnud hoopis maanteeamet, kes vahendab lepingute alusel mitme eraparkla kirju autoomanikele. Autoparkla teab vaid autonumbrit, autoregistri andmeist omaniku nimesid neile ei avaldata.
Advokaat Margus Poola kinnitas, et kohtusse autonumbri alusel eraparkla trahvinõuet anda ei saa. «Kohtusse hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks on vaja teada, kes on teine lepingupool,» märkis ta, lisades, et autonumbri alusel pole kuidagi võimalik tuvastada, kes selle auto parkis.
Kuna parkimisleping sõlmitakse sellega, kes reaalselt auto parkis ja ei saa eeldada, et auto omanik alati ise oma autoga sõidab, siis ei saa alati ka autoomaniku vastu hagi esitada, selgitas Poola. «Parklaomanikul tuleb tuvastada, kes auto parkis, mis enamikul kordadel on kaunis keeruline.»
Põhimõtteliselt peaks olema võimalik hagi esitada siiski ka ilma autoomanikku tuvastamata, paludes kohtul teha päring autoregistrisse konkreetse auto omaniku väljaselgitamiseks. «Kohtupäringu peale ilmselt autoregistrikeskus peaks autoomaniku ütlema,» arutles Poola, pidades seda praktikas siiski üpris keeruliseks.
Liiklusseaduse järgi peab inimene kuue kuu jooksul teadma, kes tema autoga sõitis ning olema võimeline tuvastama, kes antud hetkel parkis. Pärast selle aja möödumist seda formaalset kohustust pole.
«Nii tekibki olukord, kus inkasso või eraparkla omanik peavad tõendama, kellega leping sõlmiti. Kuna tegelikult on tal seda võimatu teha, pole ka hagi esitamine perspektiivne,» leidis Poola.
Seega pole inimesel nii-öelda anonüümsele trahviotsusele reageerimata jätmise korral just eriti suurt ohtu kohtukutset saada.
Paar kohtuvaidlust on eraparklate trahviotsuste teemal küll olnud, kuid Poola sõnul on mõlemal juhul kohtusse pöördunud just trahvi saaja, mööndes seega ise lepingu sõlmimist.
Trahvinõude mõistlik suurus
«Ma tõesti ei näe, mille alusel oleks eraparklal võimalik kohtusse pöörduda. Võõral maal parkimise eest tuleb raha maksta, kui see on ette nähtud, aga trahvi saamisega mitte nõustumisel on inimesele kõige lihtsam viis probleemi lahendada mitte reageerida,» märkis advokaat.
Kui trahvi saanu ise reageerib, võib vaielda ilmselt veel selle üle, kas trahvi suurus on mõistlik.