/nginx/o/2009/04/21/166831t1hb87e.jpg)
Kuigi justiitsministri sõnul ei saa rahul olla eelmisel aastal lahendatud kuritegude hulga vähenemisega, on peaprokuröri sõnul vähenemise taga riigi suund keerukamate peitkuritegude menetlemisele.
Norman Aas: avastamisprotsenti kergitasid lihtsad masskuriteod
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellega, et 2009. aastal langes eelmise aastaga võrreldes nii lahendatud kuritegude arv kui määr, ei saa rahul olla. Pealegi arvutame me lahendamist ju endiselt mitte jõustunud kohtuotsuste alusel, vaid kohtusse saadetud asjade põhjal,» märkis justiitsminister Rein Lang täna prokuröride üldkogul.
Riigi peaprokurör Norman Aas vastas oma sõnavõtus, et suuremat avastamisprotsenti saaks saavutada eelkõige lihtsamate masskuritegude arvelt. «Samas on õiguskaitseasutuste viimaste aastate tähelepanu ja ressursid olnud suunatud vastupidi pigem keerukamate peitkuritegude menetlemisele,» märkis Aas.
Aas nimetas oma ettekandes põhjused, miks lahendatud kuritegude hulk on vähenenud. Üheks põhjuseks on lihtsasti menetletavate kuritegude, näiteks joobes juhtimise arvu vähenemine.
Teiseks on vähenenud uurimisasutuste võimekus, mis on tingitud eelarvekärbetest ja kriminaalpolitseinike arvu vähenemisest.
Veel loetles ta põhjustena prokuröride arvu vähenemist ning lisatasudel põhineva motivatsioonisüsteemi kadumist.
Lisaks tuleb tema kinnitusel arvestada, et eelmisel aastal toimunud kuritegevuse langus leidis aset eelkõige tänu lihtsama masskuritegevuse langusele. «Nagu ma juba mainisin, langes kõige enam joobes juhtimiste arv (26,4 protsenti), mis sisuliselt on algusest peale avastatud kuritegu.»