Igal aastal koolide pingerea avaldamise aegu jaguneb hariduse kvaliteedist huvitatud avalikkus nelja leeri. Kõik neli on ühel meelel selles, et hariduse kvaliteet on Eesti koolides nii erinev, et võib tekitada väga problemaatilise lõhe õpilaste teadmistes ja tulevikuväljavaadetes. Kuid põhjustest rääkides lähevad arusaamad lahku.
Juhtkiri: lihtsad vastused ei ole alati õiged
Üks seisukoht on, et tasemeerinevuse mastaapsuse taga on korralduslik möödapanek – edetabeli esimeses otsas asuvad koolid tõmbavad koolikatsete abil helgemad pead endale, ja tagumise poole koolide ülesandeks jääb teistega hakkama saada. Teine vaatenurk ei näe erinevuse taga mitte niivõrd õpilaste kui õpetajate kvaliteeti.
Heades koolides on head õpetajad, kes suudavad ka tuulepäiseima mürsiku tähelepanu hoida, vajalikke seoseid luua ja süstemaatilisusega teadmistele tugeva vundamenddi ehitada.
Kolmandad, kes peamiselt piirkondlikele erinevustele viitavad, näevad probleemi taustal vähest toetust ja tähelepanu keskustest kaugemal asuvatele väiksematele piirkondadele, kust vaikne, kuid järjepidev elanike väljavool viib kaasa nii motiveeritumad õpetajad kui õpilased.
Neljas vaatenurk on kõige lihtsustatum: kõik on raha taga, ja seni, kuni õpetajate palgad on sellised, nagu need on, ei olegi võimalik saada tööle motiveeritud õpetajaid, eriti sel juhul, kui muud motivatsiooniallikad puuduvad.