/nginx/o/2013/10/05/2521202t1hb048.jpg)
Välismaal tabatud narkokulleritest rääkiva dokumentaalfilmi «Narkomuulad» autori Inga Springe sõnul jäi talle filmi tehes mulje, et narkokullerite probleem jõudis Eestisse varem, kui Lätisse ja Leedusse, kuid praegu on see probleem võrdselt terav kõigis kolmes Balti riigis.
«Eesti, Läti ja Leedu narkokullerite lood on väga sarnased. Paistab, et eestlased alustasid sellega varem kui lätlased ja leedulased. Balti narkokullerite buum sai alguses finantskriisi ajal,» ütles Springe intervjuus Postimehele.
Springe sõnul oli tema peamine eesmärk filmi tehes pälvida inimeste tähelepanu ja juhtida probleemile tähelepanu.
«Vähemalt Lätis oli see teema enne minu filmi väga minimaalselt kajastatud ja ei olnud avalikkuse teadvusesse jõudnud. Meie eesmärk oli teha narkomuulade loost rääkiv dokumentaalfilm ja hoiatada inimesi, et nad sellised rumalusi ei teeks,» rääkis Springe.
Springe alustas filmi tegemist mullu septembris. Esialgu tahtis ta intervjueerida Euroopa vanglates karistust kandvaid Balti narkokullereid, kuid selgus, et Euroopa Liidu vanglates ei ole kinnipeetavate filmimine lubatud.
«Seejärel asusime otsima narkomuulasid Lõuna-Ameerika riikidest. Veebruaris me läksime Peruusse, lootuses pääseda kaameraga vanglatesse. Ma palkasin Peruus endale kaameramehe ja alustasime võitlust selle nimel, et saada luba vanglates filmida. Lõpuks me saime loa minna vastvalminud Ancon 2 nimelisse vanglasse, kus hoitakse enamikku välismaalastest vange,» rääkis Springe.
Springel õnnestus filmi tegemise ajal rääkida ka Peruus vanglakaristust kandvate eestlastega, kuid nad ei lubanud ennast filmida.
«Selles vanglas oli minu sealkäigu ajal 25-30 inimest Balti riikidest. Suurem osa neist olid pärit Leedust, kuid seal oli ka inimesi Lätist ja Eestist. Ma kohtasin seal vanglas mehi, mõni neist juba üsna eakas, kes ei paistnud sugugi välja nagu kurjategijad. Ma saan aru, et see võib kõlada veidralt, kuna kunagi ei või öelda, kes on kurjategija ja kes mitte. Kuid ma usun, et kui neil oleks olnud võimalus muul moel raha teenida, ei oleks nad ennast narkootikumide salakaubaveoga sidunud. Ka ÜRO on toonud oma narkoteemalises raportis esile, et majanduskriisi ajal kasvas märgatavalt Ida-Euroopast pärit narkokullerite arv,» märkis Springe.
Peruu vanglas karistust kandvate narkokullerite keskmine vanus oli Springe sõnul umbes 30 eluaastat, kuid seal oli ka tunduvalt nooremaid ja vanemaid mehi.
«Ma kohtusin seal vanglas ühe eestlasest noormehega, kes oli umbes 24-aastane. Tema nägu ja käed olid kaetud punaste täppidega. Teised ütlesid, et need on cracki kasutamise jäljed. Mul oli temast tõeliselt kahju, kuna ta paistis väga intelligentne välja. Ta rääkis, et võttis laenu oma korteri renoveerimiseks, kuid ei suutnud kriisi puhkedes enam laenu tagasi maksta. Samas tunnistas noormees, et ta oli ise laisk ja tahtis pidu pidada ning see on peamine põhjus, miks ta on praegu Peruu vanglas. See noormees oli väga avatud ja lahke ning ta meeldis mulle,» lausus Springe.
Springe meenutas ka ühte teist eestlast, kes temaga vesteldes väitis, et läks enda arvates Lõuna-Ameerikasse tööle ehitusele ning piiri ületades ei olnud tal aimugi, et tal on narkootikumid pagasis kaasas.
Springe märkis, et Balti riikidest pärit narkokullerid ei suhtle vanglas olles rahvuste järgi, pigem isiksuste ja omavahelise sobivuse pinnal. «Seal võib olla samast riigist pärit vange, kes omavahel üldse ei suhtle,» sõnas ta.
Film «Narkomuulad» valmis tänavu juulis ja seda näitas hiljuti sügishooaja alguses Läti TV3. Praegu on läbirääkimised käimas filmi näitamiseks Leedu rahvusringhäälingus.