Kindlustusseltsid: eraravikindlustus oleks Eestile parim variant

Eesti maksukoormus läheneb Euroopa Liidu keskmisele. Foto: Toomas Huik

Kindlustusseltside liidu hinnangul väldiks igale inimesele ravikindlustuskonto loomine Eesti tervishoiusüsteemi kokkukukkumist, mille eest hoiatab sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja WHO koostöös valminud aruanne.

Liidu juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa arvates on tänase ravikindlustussüsteemi peamiseks miinuseks see, et kindlustatul endal puudub huvi olla terve ja sotsiaalmaksust laekunud vahendeid säästlikult kasutada.

«Nende probleemi lahendamiseks on kindlustusseltsid välja pakkunud idee luua igale Eesti elanikule ravikindlustuskonto, mille tulemusel hakkab tervishoidu suunduv raha tasapisi sõltuma inimese enda valikutest ehk tema elukommete tervislikkusest,» selgitas Niinemaa lisades, et sellisel kujul poleks tegemist luksuskaubaga.

Seda, et eraravikindlustus on pigem luksus, väitis tänases Postimehes Euroopa tervisesüsteemide ja –poliitika ekspert Sarah Thomson. Tema hinnangul ei lahendaks eraravikindlustus kerkivaid probleeme. «Vahe riikliku tervisekindlustusega oleks ehk selles, et siis pääseb kiiremini arsti juurde. Kuid ka praeguse süsteemi juures saab patsient ennast ravijärjekorrast mööda osta, kui tal see soov on,» ütles Thomson ajalehele antud intervjuus.

Niinemaa sõnul aitaks eraravikindlustus tõsta inimeste huvi oma tervise eest hoolitseda. «Peamise hüvena tekib kindlustatul esimest korda sisuline huvi oma raviraha mõistlikult kasutada ehk tervislikumalt elada, et mitte üleliia suuri makseid teha,» lausus ta.

EKsLi ettepaneku kohaselt kaetaks ravikindlustuskontolt ravi, ravimid, sissetuleku kaotus ja muud kulud juhtumitel, kui ravi või töövõimetus kestab alla ühe aasta. Pikaajaline ravi ja sellega seotud töövõimetus ning teatud keerulised patoloogiad finantseeritakse riigieelarvest või kontoomanike solidaarsetest panustest.

Kontole teeks sissemakseid nii kindlustatu ise, tööandja kui ka riik lastele, mittetoimetulejatele, rasedatele ning üleminekul ka pensionäridele tervishoiuteenuste pakkumiseks.

Maksed hakkaks iga kontoomanik tegema alates 18. eluaastast. Maksete suurust arvutataks ümber igal aastal, võttes arvesse oodatavat eluiga, prognoositavaid väljaminekud oodatava eluea jooksul, algsaldot, laekumisi tööandjalt ja riigilt, teadaolevat kahjuajalugu ja muud taolist.

Kui inimene läheb pensionile, siis oleks tal õigus ravikindlustuskonto ülejääk pensionimaksete lisana kätte saada.