Vanemuise balleti kohustuslike elementidega esinemiskava

«Raimonda» nagu Mehhiko seebiseriaal. Foto: Vanemuise teater

Kaht viimast klassikapärandisse kuuluva balleti uuslavastust Eestis, Estonia teatri «Bajadeeri» ja Vanemuise teatri «Raimondat» seob klassika uuendamise soov. Mõlema balleti puhul on algselt tegu suurejoonelise, mitmevaatuselise vaatemänguga, mis on dramaturgiliselt lahjavõitu, kuid koreograafiliselt (ja «Raimonda» puhul ka muusikaliselt) kuulub balletižanri kullafondi.

See on ajendanud uuslavastuste loojaid – Toomas Edurit Estonias ja Jelena Pankovat Vanemuises – otsima viise, kuidas säilitada nende teoste väärtuslikke tahke ja samas kõnetada tänapäeva vaatajat.

Sellega aga nende kahe lavastuse sarnasus ka lõpeb – Eduri lavastus on säilitanud originaali vaimsuse ja põhilise intriigi, Pankova seevastu on lõiganud vana versiooni karmi käega tükkideks ja õmmelnud need uutmoodi kokku, et jutustada lugu taevasest armastusest, mis maa peal traagilise lõpu leiab.