Noorte infomess Teeviit tähistab tänavu kahekümnendat sünnipäeva

Teeviit 2008. aastal. Foto: Teeviit

Veidi vähem kui kaks kuud on jäänud Eesti suurima noorteürituseni infomess Teeviit. 29.-30. novembril toimuv suurim omataoline noortemess tähistab tänavu 20. toimumiskorda.

Teeviida eesmärgiks on pakkuda noortele mitmekülgset teavet õppimisvõimaluste, koolituse, täiend- ja ümberõppe võimaluste, karjääriplaneerimise, vaba aja veetmise, metoodiliste materjalide, tööhõive ja kõige muu kohta, mis puudutab tulevase elu planeerimist.

Noorte infomessi Teeviit korraldamise idee sai alguse aastal 1994 ning sellest ajast alates on messi korraldanud Eesti Noorsootöö Keskus (algselt Eesti Noorsoo Algatuskeskus).

Täna Estonia teatris toitlustusjuhina töötav Kaire Hallismaa, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu projektijuht Doris Põld ning Türi noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen on need kolm, kes on kõik erineval viisil ja erineval ajal aidanud kaasa Teeviida korraldamisele.

Mis aastatel olite Teeviidal vabatahtlikeks ning mis olid teie peamised tööülesanded?

Hallismaa: Teeviidaga olin seotud esimesest messist 1994. aastal kuni aastani 2005. Alguses olin sekretäri ametis, hiljem projektijuht.

Põld: Teeviida juht olin 2005. ja 2006. aastal, pärast seda meeskonna liige järgneval kahel aastal.

Milline oli tollane sihtgrupp võrreldes tänasega?

Hallismaa: Põhi- ja keskkooli lõpetajad olid siis põhigrupp ja usun, et on ka praegu. Nüüd pööratakse ehk rohkem tähelepanu venekeelsele elanikkonnale ja elukestvale õppele. Loomulikult on alati suur huvi olnud välismaal õppimise vastu. Eriti alguses olid noored ja nende vanemad sellisest infost väga huvitatud. Nüüd on pakkujaid palju ja ka internet aitab ka kaasa.

Põld: Sihtgrupp on ikka sarnane olnud, too aeg püüdsime juurde tuua veel täiskasvanud õppijat samuti, kuna elukestev õpe oli muutumas järjest aktuaalsemaks.

Kuidas levis info siis, kui internet ei olnud paljudele veel kättesaadav?

Põld: Kui mina 2005. aastal projekti üle võtsin, toimus registreerumine veel paberkandjal, kutse osaleda eksponendina ja isekopeeruv registreerimisleht saadeti postiga. Üheks mu esimeseks tegevuseks oli paberkandjal registreerumise lõpetamine, et viia see internetipõhiseks.

Siis tekkis võimalus kõik vajalikud dokumendid kodulehelt laadida ning e-maili või postiga meieni saata, kuid poldud veel harjutud blankette arvutis täitma. See oli esimene aasta, mil läksime just info levitamisega rohkem internetti, kuid suhtlusportaalid polnud siis veel nii populaarsed, seega noorte teavitamine käis ikkagi suures osas koolide kaudu plakatiteid ja reklaammaterjale levitades.

Hallismaa: Ise isiklikult kirjutasin käsitsi ümbrikutele peale. Lisaks viisin infot paberkandjal haridusosakondadesse. Osalesime maakondlikel noorsootöötajate, kutsekoolide direktorite infopäevadel. Jagasime infot läbi üliüõpilasesinduste, ikka paberkandjal. Pärast infopäevi olid lauatelefonid punased ja tuli infot jagada või kohe bokse broneerima hakata. Plaanid ja muu teave pidi kogu aeg käepärast olema. Praegu ei kujuta seda ette, aga siis oli see normaalne. Esimesi arveid kirjutasin ka käsitsi ja panin posti. Alguses oli meeskond väiksem, kuid seejärel hakkas see iga aastaga kasvama. Enne messi sai mitu korda infot saadetud, seda peamiselt paberil.

Teeviit on omandanud hädavajaliku rolli. Milline on selle roll ühiskonnas üldisemalt?

Hallismaa: Kindlasti on see noore jaoks suurim näost-näkku info kogumise koht. Esmamuljet, mis koolid ja ülikoolid seal loovad, on raske alahinnata ja hiljem pea võimatu ümber lükata. Otsuseid, mis seal noorte poolt tehakse, mõjutavad meid kõiki. Loodan, et koolide juhtkond on aru saanud, kui olulised on messil töötavad inimesed ning kui olulised on messil loodud kontaktid.

Põld: Loomulik on, et noored on ajas muutunud ja kogu infoliikumise mudel on muutunud, seega peab ka Teeviit olema interakiivne. Täna ei ole põhjuseks Teeviidale tulekul see, et infot poleks mujalt kätte saada võimalik. On küll! Täna on info ühe kliki kaugusel ja kättesaadav palju kiiremini. Messi lisaväärtus on otsesuhtlus ja praktilisus.

2005. aastal püüdsime minna sinna suunas, et Teeviit ei oleks ainult info jagamise koht, vaid et noortel oleks seal põnevaid tegevusi ja lihtsalt aja veetmist ka. Selleks ehitasime puhkeala (et noored veedaksid rohkem aega kohal ja saaksid paremini osa lavakavast), hakkasime korraldama aktiivseid töötubasid ning seadsime sisse ka eraldi ettevõtlusala, millest tänaseks on välja kasvanud Kutselabor.

Vabatahtlikuna on Teeviida selle kahe kümnendi jooksul kaasa löönud noori igal aastal 20-30 Eestimaa koolist. Üks pikaajalisemaid vabatahtlikke on Sulo Särkinen.

Särkinen: Olin alates 2005. aastast vabatahtlik Teeviida laval. Teadvustasin ja juhatasin sisse esinejaid. Samuti viisime läbi erinevaid mänge ja tegevusi messi külastajatele. Kõige lahedam oli proovile panna maskotte. Küll tegime laulu, tantsu ja ka akrobaatilisi võistlusi. Nii osalejatele kui publikule oli see alati üks põnevamaid ja naljakamaid vaatamisi. Rääkimata, et lisaks saadi veel teadmisi erinevate koolide ja organisatsioonide kohta.

Mida see pakkus, et ikka ja jälle tagasi läksid?

Vabatahtlikuna sain palju uusi kogemusi, esinemise julgust, oskusi ja teadmisi kuidas üht suurt messi läbi viiakse. Sealne seltskond ja uued tutvused on abiks tänagi.

--

Juubeli-Teeviit toimub 29.-30. novembril Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses. Teeviida kohta võib täpsemalt lugeda siit.