/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/03/04/143236t1h9247.jpg)
Riigi peaprokurör Norman Aas kinnitab, et et jälitustegevust kasutatakse vastavalt seadusele erandkorras ja raskesti avastatavate peitkuritegude kohta tõendite kogumiseks, mida muud moodi pole võimalik saada.
Peaprokurör ei nõustu Glikmani väidetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jälitustegevuse tegelikest mahtudest saab parema ülevaate, kui võrrelda kriminaalasjade arvu, kus kasutati kohtu loal jälitustegevust, kriminaalmenetluste koguarvuga,» sõnas Aas.
Kohtu luba nõudnud jälitustoiminguid kasutati eelmisel aastal 426 kriminaalasjas. Kokku alustati 2009. aastal ligi 40 000 kriminaalasja, lisaks veel varasematest aastatest menetluses olevad kriminaalasjad. «Seega kasutati kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid kokku vähem kui ühes protsendis kriminaalasjades,» sõnas peaprokurör.
Ainuüksi see tõestab Aasa kinnitusel, et jälitustegevust kasutatakse vastavalt seadusele erandkorras ja raskesti avastatavate peitkuritegude kohta tõendite kogumiseks, mille avastamine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Kõige suurem osa jälitustegevusest Eestis on seotud raskete narkokuritegude menetlemisega.
«Seega ei saa prokuratuur nõustuda Leon Glikmani väidetega.»