Oranžerii, triiphoone, palmimaja, talveaed …

isionäär Tim Smiti, arhitekt Nicholas Grimshaw’ büroo ja andekate konstruktorite koostööna rajatud Eden Projecti ehk maailma suurima kasvuhoone kuplite all avardatakse päevast päeva külastajate silmaringi. Foto: Corbis / Scanpix

Kõik need sõnad märgivad külmakartlike ja soojemast kliimast pärit taimede kasvatamiseks või talveks varjule tõstmiseks tehtud majaosa või eraldi ehitist. Kui koduse kasvuhoone pindala algab paarist ruutmeetrist, siis Inglismaal Cornwallis asuv maailma suurim triiphoone hõlmab üle 2,2 hektari.

Muljet avaldav kompleks Eden Project avati 17. märtsil 2001 ning on tituleeritud kaheksandaks maailmaimeks. Terasraamidega toestatud viis- ja kuusnurksete täispuhutud plastist kuplite alla on mahutatud kaks geodeetilist kasvuhoonet – bioomi. Niiske troopika bioomis vohab majesteetlik vihmamets ning sooja paraskliima bioomis edenevad
Vahemere maade, Lõuna-Aafrika ja California taimed.

Nagu Eden Project Cornwallis, on ka Eesti suuremad kasvuhooned ehk Tartu ülikooli botaanikaaia ja Tallinna botaanikaaia palmimajad teaduse ja hariduse teenistuses. Esimene tänapäevane ehk raud- ja klaaskonstruktsiooniga talveaed püstitati 1789. aastal Stuttgartis Hohenheimi ülikoolis. Kunstiajaloolase Ants Heina sõnul hakati

19. sajandi keskpaiku Baltimaade mõisates laialdasemalt moodsaid kasvuhooneid püstitama. Üpris kõneka pildi toonastest suundumustest loob Palmse mõisa taastatud palmimaja. Algselt ehitati see hoone 1870ndatel Alexander von der Pahleni ajal. Toona täitsid seda virsikud ja viinamarjad, palmid, sidruni- ja loorberipuud. Viimased viidi suveks mõisa trepile.