Kõigepealt leidlik lugu ise. See põhineb ajaloofaktil, vabariigi valitsuse (Varese valitsuse) otsusel Eesti pangale kuuluva kulla müümise kohta NSV Liidu riigipangale 13. juulist 1940, millel on peaminister Johannes Varese, välisministri ja majandusministri kt Nigol Andreseni ning riigisekretär Karl Terrase (dokumendil miskipärast A. Terras) allkiri.
Seda dokumenti tsiteeritakse ka romaanis. Eesti Pank oli Tartu rahu alusel saadud Venemaa 15 miljonit kuldrubla deponeerinud enne Eesti okupeerimist Rootsi riigipanka, Inglise Panka ja Šveitsi Panka. Nõukogude Liidule tagastas Eesti kullavarud ainsana Rootsi. Lugu räägib sellest, kuidas kaheksast hobuveokist koosnev kullavoor Rootsi jõudis, ja nende saatjateks olnud meeste saatusest. See on nii usutavalt esitatud, et võiks olla tõestisündinud lugu.