Põllumehed pääsevad säästukirve löökidest

Foto on illustratiivne Foto: Sille Annuk

2009. aasta eelarvet niitev kärpevikat lõikab halastamatult summasid maha hariduselt, kultuurilt ja sotsiaalkulutustelt, kuid jätab sisuliselt puutumata põllumajandustoetused ja muud eurorahaga seotud valdkonnad.

Tänu Euroopa Liidust laekuvatele miljarditele võivad end karmide otsuste eel tunda kolleegidest märksa turvalisemalt põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Valitsus on langetanud nimelt otsuse, et uuelt riigieelarvelt ei tehta mahalõikeid  eurorahalt ega ka kaasfinantseerimise summadelt.

Ennekõike lubab see kergemalt hingata põllumeestel, keda Brüssel on lubanud tuleval aastal toetada rohkem kui kolme miljardi krooniga. Kavandatud mahus lähevad edasi ka kõik eurotoetustel rajanevad investeeringud.

See puudutab peamiselt mitmeid tee-ehitusi ja muid infrastruktuuri rajatisi, samuti erinevaid vee- ja jäätmeprojekte.

«Mõned valdkonnad on tõesti paremas seisus. Stabiilsus on seal, kuhu on lubatud Euroopa raha. Neid alasid ei mõjuta vilets majanduskasv,» tunnistas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Seeder.

Katastroofi ei luba

Rahandusminister Ivari Padar on Seederile pakkunud 2009. aasta kulude piiriks 5,4 miljardit krooni, millest üle kolme miljardi krooni moodustavad euroliidust laekuvad erinevad toetused.

Maaelu ja põllumeeste toetuseks on kokku kavas anda 3,8 miljardit kooni, sellest ligi 700–800 miljonit krooni tuleb Eesti maksumaksja taskust. «Minu sõnum põllumeestele on, et paanikaks pole põhjust. Katastroofi ei tule,» kinnitas Seeder.

Kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib põllumajandusse suunatav toetusraha kahaneda 5–6 protsenti. Samas keeldub Seeder sarnaselt enamiku ministritega viimast 4. augustiks oma eelarvet nõutud piirsumma sisse.

Tema sõnul on vaidluse all 250 miljonit krooni ehk summa, mis jääb puudu nn rahvuslikust juurdemaksest – top-up’ist. Euroopa Komisjoniga on kokku lepitud, et järgmisel aastal toetab Eesti oma põllumehi täiendavalt 760 miljoni krooniga, et need oleksid vähegi konkurentsivõimelised Taani, Saksa ja Soome tootjatega.

«Turg on ebaõiglane. Näiteks Taani teraviljakasvatajatele maksab EL neli korda rohkem toetust,» rääkis minister. «Kui see raha ära jääb, siis ebavõrdsus süveneb.

Tänapäeval on aga põllumajandussaaduste tootmine strateegilise tähendusega.»
Alles jäävad ka riigisisesed turukorraldus- ja tõuaretustoetused. Ent Seederi sõnul ei pääse ka tema kokkuhoiust, sest elada tuleb vastavalt võimetele.

Põllumajandusministeerium tõmbab raha maha nii enda kui ka allasutuse tegevuskuludelt, palgafondilt ega välista üksikuid koondamisi.

«Kampaania korras koondamisi ei tule,» lubas Seeder. Tuleval aastal tehakse investeeringuid vaid 29 miljoni krooni eest.

Elu on hõlpsam ka keskkonnaministril, kelle eelarve kosub euroraha toel ligi 3,83 miljardi kroonini, sellest 2,15 miljardit krooni on välisraha. (Ainuüksi veemajanduse arendamiseks ja reoveekäitlussüsteemide rekonstrueerimiseks on planeeritud 994,5 miljonit krooni ja jäätmekäitluse arendamiseks 354,2 miljonit krooni.)

Tamkivi valitsemisalas vähendatakse tegevuskulusid 68 miljoni krooni ulatuses. «Kokkuhoiukohad on veel täpsustamisel. Kindlalt on teada, et renoveerimata jääb Tartu keskkonnateenistuse maja, mida on kavandatud juba aastaid. See tähendab enam kui 20 miljoni kroonise kulutuse ärajäämist,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu.

Kiivalt varjab oma plaane justiitsministeerium. Kantsler Margus Sarapuu sõnul ei ole veel selge, millised kärped täpselt tulevad. «Töö selles suunas käib. Kuna numbrite esitamise tähtaeg on 4. august, siis on liitmisteks, lahutamisteks ja valikute tegemiseks veel natuke aega,» märkis ta.

Elanud üle võimete

IRLi krokodillide komisjonis esindanud Seeder uskus, et valitsus suudab eelarve tasakaalu ajada. «On selge, et oleme viimased 3–4 aastat üle võimete elanud ja võtnud vastu häid, kuid katteta seadusi.

Need asjad tuleb üle vaadata. Me pole vaesemaks jäänud, kuid tulud ei suurene enam nii kiiresti,» tunnistas ta rea ebapopulaarsete sammude paratamatust.

«Praegu on märklaud 4. august,» jätkas Seeder. «Aga paljud vaidlused jäävad pärast seda üles ja lähevad edasi riigikogusse.»