Vene õppekeelega koole ühendava Õpilasesinduste Assamblee suurkogu pöördus valitsuse poole ettepanekuga kehtestada osalist eestikeelset õpet kõigis kooliastmetes alates 1. klassist.
Vene õpilased tahavad eestikeelset õpet alates 1. klassist
Samuti soovitab assamblee oluliselt parandada eesti keele õpet, milleks tuleks muuhulgas korraldada keeltelaagreid ning õpilasvahetusi eesti koolidega.
«Õpilased tõid esile, et osalist eestikeelset õpet rakendatakse täna nii lasteaedades kui gümnaasiumides, kuid põhikool jääb sellest protsessist põhjendamatult kõrvale,» märkis Õpilasesinduste Assamblee peasekretär Sergei Metlev.
«Parimad võimalused gümnaasiumi õppekavaga toime tulla on õpilastel, kes õppisid keelekümblusmetoodika alusel, kuid selle programmiga on liitunud vaid kolmandik muukeelsetest koolidest,» lisas ta.
Arvestades seda, et venekeelsete õpilaste eesti keele oskus on võrdlemisi madalal tasemel, tuleks õppeaineid eesti keeles õpetades kindlasti rohkem kasutada alternatiivseid kaasamis- ja õpetamisvorme ning mitte piirduda traditsiooniliste meetoditega. Selleks sobivad rohkem praktilise kallakuga ained, kus on vähem tähelepanu teoorial, seisab assamblee resolutsioonis, mis anti suurkogul üle haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Suurkogu vastu võetud resolutsioon toetub selle aasta veebruaris Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel ja Jõhvis toimunud õpilasfoorumitele, kus koguti õpilaste arvamusi ja hinnanguid 2007. aastal alanud ülemineku kohta eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes ning muukeelse hariduse kvaliteedi kohta üldisemalt. Foorumitest võttis osa üle 100 vene koolide õpilasesinduste aktivisti.
Õpilasesinduste Assamblee koosseisu kuulub 58 vene õppekeelega gümnaasiumiastmega kooli.