/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/03/03/325296t1h0132.jpg)
Võsavillemeid jäi pühapäeval lõppenud jahihooajal kuuli ette kolmandiku võrra vähem kui mullu. Kui varem takistasid jahti mustad talved, siis tänavu oli lumi jällegi liiga paks.
Paks lumi takistas tänavu hundijahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ilm on kohutavalt jahimehevaenulik – talve kas üldse ei ole või on mitu talve korraga,» rääkis Harjumaale Anija valda jääva Raudoja jahtkonna vanem Andres Üprus.
Selles piirkonnas lasti tänavu üks ilves. Hunte on Harju maakonnas vähe, mistõttu ei tabatud Raudoja kandis ühtegi. Üldse oli sel talvel lubatud üle Eesti küttida 173 hunti, kuid kätte saadi vaid 101.
Ilvestega läks jahimeestel paremini – 210st lubatud loomast kütiti 180. See tähendab, et hunte lasti mullusega võrreldes 55 võrra vähem ja ilveseid 30 võrra rohkem.
Rasked tingimused
«Jälgede järgi võib öelda, et ilveseid jäi palju alles,» rääkis Üprus. «Oleksime teisegi kätte saanud, aga lumeolud olid üle igasuguse piiri.» Jahimehe sõnul oli juba jaanuari keskpaigas metsas käia füüsiliselt väga raske.
«Võib-olla ei ole halb, et suurkiskjaid jäi rohkem järele, kuna varem jäi laskmata palju kitsi ning sealimiidist saime täidetud vaid pool,» arutles Üprus. Siiski mainis ta, et ilves murrab kitsi vahel liigagi usinalt.
«Talv on kitse jaoks raske ja kui nüüd koorik lume peale tuleb, siis jääb ta paikseks ning ilves jalutab lihtsalt juurde ja nopib ta ära,» seletas jahimees. «Kui ilves kuskile paika jääb, siis ta teeb selle üsna puhtaks.»
Ka Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimehe Veljo Kase sõnul oli tänavune hooaeg mõnevõrra raskem kui mullu. Kui lund sadas, siis ohtralt, ja kui värsket lund ei tulnud, siis kohe kaks-kolm nädalat. Viljandi oli ainus maakond, kus kõik lubatud viis hunti ja kaksteist ilvest ka kütitud said.
«See oleneb piirkonnast, kuidas jahimehed ilvese ja hundi küttimisse suhtuvad,» rääkis Kask. «Ju siis Viljandi jahimehed soovivad küttida ka ulukeid, kellega ei kaasne lihaports.» Kask märkis, et mõlemad loomad on jahimehele väärtuslik trofee ja kumbki pole lihtne saak.
Selgus saabub hiljem
«Tänavune talv ei olnud kindlasti jahimehesõbralik,» kinnitas ka keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala. «Madalad temperatuurid ja suur lumi on takistanud korralikku jäljeloendust ja jahti, samuti on lisakulutused seoses ulukite lisasöötmise ning käigu- ja söödakohtade lumest lahtihoidmisega.»
Et limiiti kummagi looma puhul täis ei lastud, polevat Kala sõnul probleem. See olevat vaid võimalus, mille sajaprotsendilist realiseerimist ei eeldatagi. Kuidas küttimistulemused ulukite arvukust tegelikult mõjutavad, saab Kala väitel öelda pärast loendusandmete ja suviste vaatluskaartide laekumist. «Lisaks küttimisele mõjutab hundi-ilvese pesakondade suurust saakloomade arv, kuid tänavune raske talv mõjutab kindlasti ka nende arvukust,» rõhutas ta.