Ohtlik neeruhaigus ründab salamisi

Doktor Merike Lumani sõnul on neeruhaigused küll ennekõike diabeetikute ja kõrgvererõhutõve põdejate probleem, kuid võivad tabada ka muidu terveid inimesi. Foto: Peeter Langovits

Neerud täidavad meie organismis mitut eluliselt tähtsat funktsiooni ning nende häirumine keerab elu pea peale. Seetõttu on oluline vaikselt ja märkamatult ligihiilivale neeruhaigusele õigel ajal jälile saada.

Iga aastaga tuleb juurde neerupuudulikkusega haigeid, kes vajavad kas neeruasendusravi või lausa neeru siirdamist, kinnitab Põhja-Eesti regionaalhaigla dialüüsi ja nefroloogia osakonna juhataja doktor Merike Luman. Peamiselt täieneb patsientide hulk suhkruhaigete, eriti teise tüübi diabeetikute ning ka kõrgvererõhutõbe põdevate inimestega.

Neerud filtreerivad verd, väljutades organismist ainevahetuse jääkaineid ja üleliigset vedelikku. Lisaks reguleerivad nad teatud hormoone, kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutavad vererõhu regulatsiooni ja verevalgu hemoglobiini taset.

Neerupuudulikkuse korral kogunevad mürgid organismi ning häirub ka vedeliku väljutamine uriinina, põhjustades turseid. Hormooniprobleemidest tekib aneemia ehk vaegveresus, häirunud kaltsiumi ja fosfori ainevahetus võib põhjustada luuhõrenemist, samuti võib tekkida kõrge vererõhk.

Diabeet kahjustab Lumani selgitusel veresooni ning kuna neerus on veresooni palju, tekib umbes 40 protsendil diabeetikutest neerukahjustus.

Kuid esmased neeruhaigused – põletikulised või immuunmehhanismiga seotud – võivad üsna lihtsalt tekkida ka üldiselt tervetel inimestel.

Põletikulised neeruhaigused on põiepõletik ja neeruvaagnapõletik, mis on tavaliselt seotud külmetamisega ning mida põhjustab mikroob ja ravib antibiootikum. Põletikulised haigused annavad endast märku ägedamate sümptomitega, põhjustades valu ja sagedast urineerimist ning vahel ka palavikku.

Immuunmehhanismiga seotud neerupõletik võib seevastu tekkida mandlipõletikust, väljaravimata või venima jäänud gripist või isegi allergilise reaktsiooni tagajärjel. «Organism hakkab oma neeru vastu tööle ja see võib tekitada ka neerupuudulikkust, isegi sellist neerupuudulikkust, mis viib dialüüsravi vajaduseni,» rääkis Luman.

Kui põletikulisi neeruhaigusi on üsna kerge ära tunda, siis teised neerutõved on märksa salakavalamad ega pruugi kuigi selgelt tunda anda. Üheks üldiseks ohumärgiks on doktor Lumani sõnul tuim valu seljas, roietest allpool, kuid mitte nimmepiirkonnas. Ometi ei kaasne neeruhaigustega alati valu.

«Mõne neeruhaiguse tunnus on valu, mõne puhul ka veri, aga haigustega, millega käivad kaasas valu ja veri, inimene tavaliselt arsti juurde minekuga ei venita,» tõdes Luman.

Halvemal juhul võib uriin ka täiesti verine olla, kuid see võib olla ka neerukivi või vanematel inimestel sageli kasvaja tunnus. Neerukiviga kaasneb tavaliselt ka valu.

«Aga alati ei tunnegi inimene midagi,» tõdes Luman. Vererõhk võib küll kerkida, kuid seda ei pruugi märgatagi.

Just seetõttu ongi Lumani sõnul oluline käia arsti juures kontrollis. Eriti tähtis on see dia­beetikutele ja kõrgvererõhutõve põdejatele, kes ei pruugi oma neerupuudulikkust aimatagi.

Tohter soovitab neerutalitlust igaks juhuks kontrollida igal vähemalt 35-aastasel inimesel ning korrata kontrolli mõne aasta tagant, alates 50. eluaastast aga vähemalt korra aastas. Uuringutega on Lumani sõnul selgunud, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all.

Neeruhaiguse avastamiseks tehakse uriini- ja vereanalüüs. Analüüsi soovitab Luman ka muidu tervetele noortele, kel näiteks spordivigastusena näiv alaseljavalu ei taha üle minna.

11. märtsil toimub Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuse aatriumis kella 9–12 neeruhaiguste infopäev, kus saab anda analüüse ja  küsida arstidelt nõu.

TASUB TEADA