Raport: Eestis on liiga palju kodakondsuseta inimesi

Umbes kaheksal protsendil elanikkonnast puudub Eesti kodakondsus. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Nõukogu komisjoni värske raporti kohaselt on kodakondsuseta elanike arv Eestis jätkuvalt suur ning kontakt eestlaste ja venelaste vahel liiga väike.

Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komitee (ECRI) esimehe Nils Muiznieksi sõnul on olukord Eestis küll paremaks läinud, kuid talle teeb jätkuvalt muret kodakondsuseta inimeste suur arv, vähene kontakt eestlaste ja venelaste vahel, töötute suur arv mitte-eestlaste hulgas ning romide (mustlaste) diskrimineerimine.

Raportis märgitakse, et kuigi kodakondsuseta inimeste arv langeb pidevalt, moodustavad nad praegu siiski kaheksa protsenti elanikkonnast ning seda on liiga palju.

Mittekodanike naturalisatsiooni pidurdavad Euroopa Nõukogu komisjoni hinnangul muu hulgas liiga ranged keelenõuded.

Samuti tunneb komisjon muret, et tööpuudus on mitte-eestlaste seas kaks korda kõrgem kui eestlaste hulgas. Kuna töötajate eesti keele oskust kontrollib keeleinspektsioon, peaks kontroll ka inspektsiooni enda tegevuse üle ECRI hinnangul tõhusam olema.

Veel toob raport välja, et Eestis elavad romid (mustlased) on diskrimineerimise, stereotüüpide ja eelarvamuste tõttu enim haavatavad. Raporti kohaselt kukuvad just romade lapsed kõige sagedamini koolist ning neid kohtab liiga sageli vaimse puudega õpilastele mõeldud koolides.

Veel tõi ECRI välja, et Eesti kohtunikud ja prokurörid ei tunne piisavalt rassismi- ja muude diskrimineerimisvormide vastaseid kriminaal- ja tsiviilmeetmeid. Samuti pidas komisjon probleemiks, et Eestis puudub sõltumatu institutsioon politsei poolt toime pandud väärkohtlemiste uurimiseks.

Positiivse arenguna tõi raport välja 2008. aastal riigikogus vastu võetud võrdse kohtlemise seaduse, mis aitab võidelda rassismi ja muude diskrimineerimise vormidega nii tööhõives, hariduses, eluasemeküsimustest kui ka sotsiaalses kaitses.