Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Rapla pangakelmuse organisaator kadus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arvi Salong
Arvi Salong Foto: Politsei

Uurijad usuvad, et SEB pangale mullu sügisel ligi kolm miljonit krooni kahju toonud Rap­la libainkassaatorikelmuse idee autor on varem pangaröövi eest trellide taga istunud Arvi Salong. Politsei kuulutas mehe tagaotsitavaks.


Küsimus, kes oli see umbes 180 sentimeetri pikkune mees, kes käis Elvas ostmas kasutatud Ford Courieri kaubikut, millega libainkassaator kaks päeva hiljem Raplas pangakontorisse sõitis, on ilmselt vastuse saanud.

Kuigi mees kandis enda maskeerimiseks pikkade juustega parukat ja väitis end tulevat Kohtla-Järvelt, reetis tema tegeliku päritolu tuntav saarte murre. Kolm kuud pärast kõmulist kelmust on uurijad veendunud, et selleks meheks oli varasemast tuntud seifivaras ja pangaröövel Arvi Salong (40).

«Suure tõenäosusega on ta selle kuriteoga lähedalt seotud,» kinnitas Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus. Seda, mis rolli Salong kuriteos etendas, ei soovi uurimisorganid ametlikult avaldada. «Ütleme nii, et me ei ole valmis veel nende rollijaotusi selles kuriteos välja tooma,» märkis ringkonnaprokurör.

Alles nüüd kahtlustatav


Kuigi kaks väidetavat kurikaela võttis kohus vahi alla juba novembris, mõni nädal pärast kuritegu, jõudis politsei alles eelmisel nädalal niikaugele, et kuulutas Saaremaal tegutseva Salongi ametlikult kahtlustatavaks.

Kuna mehe asukohast pole mingeid teateid, kuulutati ta samas ka tagaotsitavaks. «Igasugune info tema asukohast oleks teretulnud,» nentis ringkonnaprokurör.

Varem ajalehtede kriminaalkroonikates figureerinud mehest pärinevad viimased avalikud andmed eelmisest suvest. Siis jäi ta Saaremaal Sõrve poolsaarel madalikule sõitnud Kreeka laeva Volare vraki metalliks tükeldamise eest võlgu mitmele firmale ja kadus kui tina tuhka, vormistades metallitöödega tegelenud Mostbalti juhatajaks 24-aastase endise vangi.

Ammune pangarööv


Meedia tähelepanu alla sattus Salong kümmekond aastat tagasi, kui ta 1999. aastal Läänemaal Lihulas panka röövis. Oma näo varjamiseks maski kandnud Salong tulistas pangas kolm lasku lakke, misjärel ulatasid pangatöötajad talle rahanuku ja tühja tellerilaeka.

Seda, et ta pangast peaaegu tühjade kätega lahkus, avastas Salong alles hiljem, kui ta kuriteokohalt põgenedes spetsiaalselt pangarööviks ärandatud autos paki sisu kontrollis. Kohtus väitis ta, et röövima ajendas teda Saaremaa politsei surve.

Salongi väitel seostati teda 1998. aasta augustis Virtsu ajutises sadamahoones tühjaks tehtud seifiga, kust viidi minema Saaremaa Laevakompanii raha. Mehe väitel ähvardas teda endine Saare kriminaalpolitsei komissar Veiko Kulla, kes olevat lubanud asja anda üle «teistele inimestele», kui mees oma seotust seifivargusega üles ei tunnista.

Salongi sõnul nõuti talt varastatud 40 000 krooni tasumist. «Kui oleksin rahata Saaremaale läinud, oleksin võib-olla ise laip olnud,» rääkis mees kohtus. «Nähes panka, tuli mul idee linnulennult. Mul ei olnud enam kuhugi minna.»

Et pangaröövi ajal oli mehel kanda tingimisi pooleteiseaastane vanglakaristus 1998. aastal Kihelkonna vallamaja seifi lõhkumise eest, mõistis Lääne maakohus ta kokku seitsmeks ja pooleks aastaks trellide taha.

Kolm miljonit endiselt leidmata

Sularahakeskuse inkassaatori vormi kandnud kurjategija sai möödunud aasta 2. novembril Rapla SEB pangakontorist saagiks kolm miljonit krooni. Et kuriteo käigus vägivalda ei kasutatud, kvalifitseerib politsei juhtumi kelmuseks.

Kuriteo üks väidetav kavandaja oli Sularahakeskuses töötanud ja samas kontoris korduvalt raha järel käinud Illar (40), kes viibib praegu vahi all. Kuriteo päeval oli ta haiguslehel. Teine vahi all viibiv kahtlustatav on varem raske isikuvastase kuriteo eest karistatud Andrus (31), kes oli end sel päeval maskeerinud nii, et ta rahale järele minnes näeks välja võimalikult Illari-sarnane. Kuigi kuriteo väidetavad osalised on tabatud, on saagiks saadud kolm miljonit krooni siiani leidmata. (PM)

Tagasi üles