Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jäätükid vigastasid kümmet inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinnas Tartu maanteel maja nr 51 katuselt kukkus pühapäeval suur jääkamakas selga noorele naisele, kes sai lülisamba trauma.
Tallinnas Tartu maanteel maja nr 51 katuselt kukkus pühapäeval suur jääkamakas selga noorele naisele, kes sai lülisamba trauma. Foto: Liis Treimann

Tallinnas sai katustelt sulaga alla kukkunud lume- ja jääkamakate tõttu viimastel päevadel viga kümmekond inimest. Enim hooletute majaomanike ja majahaldajate põhjustatud õnnetusi juhtus kesklinnas.



Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Piret Valdeku sõnul tõi kiirabi nädalavahetusel haiglasse kuus inimest, kes olid katustelt pudenenud jääpurikate ja jäiste lumekamakate tõttu tõsiselt viga saanud. Kõik vigastatud jäid haiglaravile.

Arstiabi tuli anda veel neljale kannatanule, kes said õnneks kergemalt viga ja suutsid ise haiglasse minna. Veel pöördus nädalavahetusel Ida-Tallinna keskhaigla traumapunkti viis inimest, kes lumepuhastuse ajal ettevaatuse unustasid ja katuselt alla kukkusid. Järvamaal kukkus katuselt kaks inimest, neist üks murdis lülisamba.

Pealinna Raekoja platsil sai kukkuva lumega raskelt viga suisa kaks inimest. «Lumi oli kukkunud ühe maja erinevatelt külgedelt,» seletas Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas. Ülejäänud neli kiirabi vajanud inimest jäid lume- või jääkamakate alla Koplis, Nõmmel, Tartu maanteel ja bussijaama lähedal Lastekodu tänaval.

«Katuselt kukkunud lume ja jää hulk oli erinev,» rääkis Adlas. «Kui näiteks Raekoja platsil oli kannatanutel lõike- ja põrutushaavad, siis Tartu maanteel sai üks noor naine kaela sellise hulga jääd, et sai lülisamba trauma.»

Trammitee äärde jäävat Tartu mnt 51 maja haldava Olemari haldusjuht Tarmo Putk märkis, et pühapäevaõhtune õnnetus oli kurb juhus, kuna lund koristatakse maja ümbert ja katuselt pidevalt.

«Inimene sattus lihtsalt sellise koha peale. Proovisime temaga ühendust võtta, aga teame siiani vaid seda, et ta on haiglas,» rääkis Putk. «Kui meie oleme süüdi, oleme nõus kahjunõude rahuldama.»

Putk lisas, et kui ta õhtul õnnetusest kuulis, saadeti kohe avariimees kohale, kes tõmbas maja ümber uued ohutuslindid. «Lindid olid ära viidud,» rääkis Putk, kelle sõnul teevad seda poisikesed. Kahjuks lõikavad need lindid kõnniteed nii palju, et jalakäijatel tuleb mitukümmend meetrit trammiteel kõmpida.

Putk teatas, et tänavu on majakatusel lund koristatud korduvalt ja seda tehti ka eelmisel nädalal. Kokku on lumekoristuseks talve jooksul kulunud ligi 20 000 krooni. «Seal on kehv katus, tõstukiga ei saa puhastada ning trammitee on kah kohe ääres,» kurtis haldusjuht.

Kui eile käis Tartu mnt 51 maja katusel vilgas puhastamine, siis näiteks Lastekodu 11 maja katuselt, mille alt möödudes sai inimene nädalavahetusel alla kukkunud lume tõttu põrutuse, ähvardas veel eilegi massiivsete lumetükkide kuhi jalakäijatele ja autodele peale langeda. Ähvarduse tõsidusest andsid aimu juba kõnniteele pudenenud kamakad.

«Tegemist on väga ohtliku asjaga, see on naljast kaugel,» rääkis Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik. Tema sõnul vastutab selliste juhtumite puhul majaomanik või haldusfirma.

«Kui meile tehakse avaldus, siis tegeleme sellega meie, aga kui keegi sai viga, siis tegeleb sellega politsei,» selgitas Järvik. Kui on näha, et katus on ohtlikult lund täis ning omanik ei soovi selle likvideerimiseks midagi ette võtta, saab munitsipaalpolitsei eraisikut karistada kuni 6000- ja juriidilist isikut 20 000-kroonise trahviga.

Järviku sõnul tuleks ohtlikest katustest mupole kindlasti kiiresti teada anda. «Need ohtlikud majad on igal aastal teada,» tõdes ta. «Ohtlikud piirkonnad on kesklinn, eeskätt vanalinn. Eriti seal, kus on plekk-katused.»

Järvik soovitas inimestel linnas ringi käies silmad lahti hoida. «Vaadake seda räästast, mille alt läbi kavatsete kõndida,» ütles ta. «Kui kõnniteel on näha, et sealt on jääkamakaid alla tulnud, tasub eriti tähelepanelik olla ja ohtlikust kohast mupot teavitada.»

Märts tuleb tavalisest jahedam

Alanud märtsi jooksul on taevas sageli pilvine ning sajab lund või lörtsi, soojemad ilmad jäävad kuu algusse ja lõppu, vahepeal püsivad miinuskraadid.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatel peaks märtsi keskmine õhutemperatuur tulema normi piires ehk –1 kuni –3,2 kraadi ringi.

Kõige soojem on ilm kuu alguses ja lõpupäevadel. Külmem on kõrgrõhkkonna võimutsemise ajal, kui selge taeva korral langeb õhutemperatuur kohati –20 kraadi piirimaile.

Päevane päikesepaiste tõstab aga päevase õhutemperatuuri 0 kraadi lähedale ning kuu lõpus kohati kuni +8 kraadini. (PM)

Tagasi üles