/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/03/01/324004t1hfa9e.jpg)
Riigi ja kohaliku omavalitsusega suheldes peab inimene saama lugeda dokumente, ilma et ta peaks selleks tegema lisakulutusi tarkvarale, leiab majandusministeerium. Niisiis peaks avalik sektor kasutama tasuta programmide failiformaate.
Avalik sektor hakkab kasutama vaba tarkvara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ametiasutused liiguvad järjekindlalt vaba tarkvara kasutamise poole. Majandusministeeriumi tellitud uuringu järgi peaks ainuüksi kontoritarkvara üleminek vabale tarkvarale andma avalikule sektorile kokkuhoidu 30 miljoni krooni ulatuses aastas.
Siiski pole ministeeriumi infotehnoloogia arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallneri sõnul vaba tarkvara kasutamise olukord avalikus sektoris kõige parem. «Väga kehv on olukord kontoritarkvara osas,» märkis ta. «Ent näiteks internetitarkvarast on juba 90 protsendi ulatuses vaba tarkvara. Hea seis olevat ka andmebaasidega, millest ligi 60 protsenti põhineb vabal tarkvaral.»
Majandusministeerium saatis hiljuti riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele kirja, kus nendib, et praegu pole alati võimalik avada avaliku sektori dokumente ilma lisakulutusteta tarkvarale.
«Tuleks vähendada formaatide hulka, et ka vaesem rahvas saaks dokumendid lihtsamalt kätte,» rääkis Vallner. Nii peaksid avaliku sektori asutused kasutama Microsofti failide asemel vaikimisi näiteks tasuta programmide OpenOffice’i odt- ja Adobe Readeri pdf-faile.
Näiteks riigi infosüsteemide osakonna tellitud analüüsis on toodud võrdlus, et Microsofti kontoritarkvara kasutamine sajal arvutil maksaks koos lisanduvate kuludega kolme aasta jooksul 1,395 miljonit krooni, OpenOffice’ile kuluks aga 425 000 krooni. Üleminekul vabale kontoritarkvarale lisanduvad koolituskulud.
Vallner nentis, et tasuta tarkvaral pole alati firma tuge. Selleks on paljud riigid loonud vaba tarkvara konsortsiumi ning ka Eestis luuakse vaba tarkvara liit. «Selle üks eesmärk võiks olla teavitustöö,» pakkus IT Kolledži õppejõud Kaido Kikkas.
Microsoft Eesti juht Rain Laane on vaba tarkvara laialdase kasutamise suhtes skeptiline. «Enne otsuste vastuvõtmist tuleb vaadata lisaks soetamismaksumusele kogu elueal tehtavaid kulutusi,» rääkis Laane. «Küsimus on ühituvuses, kasutajatoes ja kasutajate harjumuses.»
Laane märkis, et kui kontoritarkvara kasutatakse vaid kirja trükkimiseks, võib vabatarkvara olla omal kohal. «Aga kui see peab ühituma dokumendihaldussüsteemiga ja olema samal ajal kasutatav erinevate kasutajate poolt, on sel arenguruumi,» rääkis Laane.