Rahvaliit üllatab võimukohtadega

Foto: graafika: Silver Alt

Kohalikel valimistel pealtnäha kaotanud Rahvaliidul õnnestus pärast valimisi ligi viiendikus omavalitsustest saada volikogu esimeheks oma inimene. Laias laastus jaguneb volikogude juhtimine Eestis aga kolmeks lähedase suurusega osaks: Toompea võimuliit, opositsioon ja parteitud valimisliitlased, kirjutab Argo Ideon.

Ehkki Rahvaliidu parteinimekirjad said mullu oktoobris kohalikel valimistel vaid 1,9 protsenti kõigist häältest, räägivad hilisemad volikogusiseste valimiste tulemused hoopis teist keelt.

Uutest volikogude esimeestest on tervelt 39 valimistel kandideerinud Rahvaliidu liikmed, kellest suurem jagu osutus aga valituks kohalike valimisliitude nimekirjadest. Lisaks valiti kahe volikogu eesotsa Rahvaliidu parteinimekirjas kandideerinud inimene, kes ise erakonda ei kuulu.

Võimalus presidenti valida

See näitab, et hoolimata nigelast üleriigilisest toetusest (eile avalikustatud Emori küsitluse andmeil vaid kaks protsenti) ei tasu Rahvaliitu kohaliku erakonnana maha kanda. Tugevamalt on rahvaliitlastest volikogujuhid esindatud Jõgevamaal, Ida-Virus, Pärnumaal ja Saaremaal.

Hea positsioon valdades annab parteile teatavaid võimalusi ka riigikogu valimiste kampaanias, eriti aga 2011. aasta sügise presidendivalimistel, juhul kui need jõuavad taas valimiskogusse.

Kohaliku volikogu esimehel on enamasti väga hea šanss saada ka omavalitsuse esindajaks valimiskogus, näitab juba põgus pilk 2006. aasta presidendivalimiste valimiskogu koosseisule.

Volikogu esimehe valisid toona esindajaks enam kui pooled omavalitsused ning isegi riigikogu liikmeid arvesse võttes moodustasid volikogude juhid 2006. aasta valimiskogu koosseisust enam kui kolmandiku.

Paremuselt teine volikoguesimeeste kohtade hõivaja on valimisjärgselt olnud IRL, kel on ette näidata Rahvaliidust vaid paar inimest vähem. Isamaa ja Res Publica Liiduga on seotud 17 protsenti volikogujuhtidest, mis ületab erakonna nimekirjadele valimistel antud ligi 14 protsenti häältest.

Reformierakond platseerub võrdluses kolmandaks. Oravapartei liikmed ning partei lipu all kandideerinud erakonnavälised kohalikud poliitikud on pääsenud Postimehe andmeil juhtima 32 volikogu üle Eesti.

Suurim opositsioonipartei Keskerakond võib enda omaks pidada vähemalt 25 kohaliku volikogu esimehe kohta. Nende hulgas on kaks Eesti suuremat linna – Toomas Vitsut veab volikogu tööd Tallinnas ja Aadu Must Tartus.

Suhtelises võrdluses on Keskerakonna poliitikute juhtida 11 protsenti uutest volikogudest. 18. oktoobri kohalikel valimistel kogus Keskerakond oma nimekirjadega 31,5 protsenti kõigist häältest.

Parlamendierakondadest on volikoguesimehe kohti veel sotsiaaldemokraatidel – Postimehe arvestuse järgi kümnes omavalitsuses. Ühtki kohaliku volikogu esimehe tooli ei ole aga saanud riigikogus esindatud rohelised, kelle saagiks valimistel langes 1,1 protsenti häältest.

Kaks volikoguesimeest esindavad parlamendiväliseid väikeparteisid. Harjumaa Maardu linnavolikogu juhtiv Leo Repponen esindab küll Georgi Bõstrovi valimisliitu Maardu, kuulub aga nagu linnapeagi Ühendatud Vasakparteisse. Viljandimaa Mõisaküla linna volikogu esimees Jorma Õigus kandideeris IRLi nimekirjas, kuulub ise aga Kristlike Demokraatide erakonda.

17 omavalitsuses on volikogu uus esimees kandideerinud sügisvalimistel erakonnanimekirjas, ise sealjuures parteisse kuulumata. Ses arvestuses on need volikogujuhid siiski loetud vastava erakonnaga seotuks.

Tervelt 77 vallas ja linnas on pärast oktoobrit valitud uut volikogu juhtima inimesed, kellel keskvalimiskomisjoni ja äriregistri andmete järgi otsustades ei ole erakondadega nähtavat seost – nad pole erakonna liikmed ning on volikogusse valitud kohalikus valimisliidust.

Sellised juhid on enam kui kolmandikul kõigist Eesti omavalitsustest. Valimisliitude võimalikke kaudsemaid seoseid erakondadega ei ole siinkohal analüüsitud.

Napp edu opositsioonil

Kui vaadata, kuidas jagunevad kohalike volikogude uute esimeeste kohad praeguse Toompea võimuliidu ja opositsiooni vahel, siis on valitsusparteidel väike mahajäämus. IRL ja Reformierakond kahepeale juhivad 31 protsenti volikogudest. Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kolme peale saanud 34 protsenti volikoguesimehe toolidest.

Võrreldes kohalikel valimistel antud häälte osakaaludega on olukord sarnane. Kaks paremparteid said mullu 18. oktoobril kokku 31 protsenti hääli ning Keskerakond, Rahvaliit pluss sotsid 41 protsenti (ülejäänud hääled langesid peamiselt valimisliitude osaks).

Keskerakonnal õnnestus aga volikoguesimehe kohti saada võrreldes neile valimistel antud häälte osakaaluga oluliselt vähem.

Volikoguesimeeste kohtade valimisjärgne jagunemine on küllaltki hea indikaator omavalitsuste poliitilise kaardi värvigammast. Sageli on tegu vallas või linnas moodustatud koalitsioonide sisese kompromissiga, mille võimalustest puhtalt valimistel antud häälte võrdlemine aimu ei anna.

Et volikoguesimehe kohtade üleriigiline jaotus ei anna siiski täiuslikku pilti kohalikest võimuvahekordadest, näitab kas või Tartu linn, kus tugevaim positsioon nii volikogus kui igapäevajuhtimisel pole tegelikult mitte Keskerakonna, vaid Reformierakonna käes.

Analüüsi koostamisel on kasutatud avalikke andmeid, eelkõige linnade ja valdade ametlikke kodulehti ning dokumendiregistritest saadavaid volikogude valimistulemusi.