Alus: majandussurutis mõjutas ida regiooni kuritegevust oluliselt

Aldis Alus. Foto: Toomas Huik

Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri prefekt Aldis Alus võttis Postimehele antud intervjuus kokku möödunud aasta kurtegevuse suundumused Ida- ja Lääne-Virumaal ning tõdes, et seoses majandussurutisega ootavad politseinike sel aastal ees uued väljakutsed.

2009. aasta oli politseile üldpildis positiivne aasta. Registreeritud kuritegude arv vähenes, samas varguste arv kasvas. Kas need suundumused olid samad ka Ida-Virumaal?

Vastupidiselt teistele regioonidele võib Ida-Virumaal antud valdkondade osas märgata langustendentse. Võrreldes 2008. aastaga on varavastaste kuritegude arv vähenenud. Samas on üle Eesti, nii ka Ida-Virumaal, suurenenud süstemaatilised vargused.

Vaatamata varavastaste kuritegude üldisele vähenemisele 2009. aastal on suurenemine toimunud varguste, omastamiste ja asja rikkumiste või hävitamise osas. Arvuliselt kõige enam on vähenenud erinevat liiki kelmuste, röövimiste ja väljapressimiste arv.

Varavastastes kuritegudes suurenesid nimelt vaba juurdepääsu teel toime pandud vargused avalikes kohtades ja korterites. Peamisteks vargusobjektideks neis asjades olid telefonid, fotoaparaadid, jalgrattad ja muu selline.

Üheks süütegude toimepanemist soodustavaks asjaoluks võib pidada üldist majanduslangust riigis. See on mõjutanud ida regiooni oluliselt, kuna statistika kohaselt on siin Eesti kõrgem töötusemäär ja väiksemad sissetulekud.

Statistilised andmed näitavad kauplustest väheväärtuslike asjade varguste arvu suurenemist. Eelmise aastaga võrreldes kasvas selliseid kuritegusid käsitleva paragrahvi lõikes toime pandud väärtegude arv 482 fakti võrra, neist 419 fakti moodustasid vargused kaubanduskeskustest.

Enim suurenes selliste väärtegude toime panemine Jõhvi politseijaoskonna teeninduspiirkonnas, kus vargused väheväärtusliku asja vastu kaubandusettevõtetes kasvasid 206 fakti, Rakveres 115 fakti ja Narvas 98 fakti. Üldine kasv kaubanduskeskustest varguste osas võrreldes eelmise aastaga moodustas 28 protsenti.

Alaealiste poolt toime pandud vargused kaubanduskeskustest kasvasid 2009. aastal 131 fakti ehk 44,8 protsendi võrra. Kasvu võib põhjendada asjaoluga, et paljudes peredes ei suudeta enam piisaval määral eraldada alaealistele taskuraha ning viimased lähevad ja võtavad selle eseme, mida nad soovivad.

On ka inimesi, kes varastavad oma lõbuks, sest see tegevus meeldib neile. Samas koondatakse ja saadetakse jätkuvalt sundpuhkusele ettevõtete töötajaid, mis oluliselt vähendab perede sissetulekut.

Kui varavastastes kuritegudes on üldiselt märgata langustendentse, siis Rakvere politseijaoskonna territooriumil registreeriti 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga ligi 4,5 protsendi võrra enam varavastaseid kuritegusid. Kõige enam mõjutas varavastaste kuritegude tõusu varguste arvu mõningane kasv.

Eraldi võib välja tuua, et 2009. aastal on Lääne-Virumaal sagenenud elektrimootorite vargused. Peamiseks sihtmärgiks, olid põllumajandusega seotud ettevõtted. See võib olla seotud sellega, et elektrimootoritele on tekkinud turg Lätis ja Leedus. Kokkuostuhinnad on piisavalt kõrged motiveerimaks kohalikke kurjategijaid mootoreid varastama ja neid teistes Balti riikides realiseerima.

Samuti on Lääne-Viru maakonnas märgatavalt suurenenud vargused kauplusest, mis on suures osas tingitud süstemaatiliste varguste kasvust. Kauplustest pandi 2009. aastal toime kolm korda enam süstemaatilisi vargusi kui 2008. aastal.

2010. aasta esimesed nädalad tõid kaasa tavapärasest rohkem tööd politseile kõikjal Eestis. Ida-Virumaal jäid silma peksmised ja röövimised. Tegemist on küll lühikese perioodiga, kuid mis võiks olla sellise vägivaldse aasta alguse põhjused.

Röövimiste arv on 2009. aastal 14,3 protsendi võrra vähenenud. Piirkonniti registreeriti 2009. aastal enim röövimisi Jõhvi piirkonnas, võrreldes möödunud aastaga on seal registreeritud 2 röövimist rohkem. Narvas vähenes röövimiste arv ca kolmandiku võrra, Rakveres on regioonide võrdluses registreeritud röövimisi kõige vähem, samas on nende arv võrreldes möödunud aastaga kasvanud 3 fakti võrra.

Röövimiste vähenemine Narvas oli tingitud mitmete väliste ja sisemiste asjaolude koosmõjul. Välisteks soodustajateks võib lugeda alkoholimüügi piirangu kehtestamist ja röövimisi toimepandud isikute (narkomaanide) suremist narkoüledoosi või haigustesse. Sisemiseks asjaoluks aga saab pidada analüüsi põhiselt tehtud politseitöö ümberkorraldamist Narva politseijaoskonnas.

Põhjustena tooks välja alkoholimüügi piirangu ja sellest tulenevalt ööpoodide sulgemise, politsei tõhusa tegevuse röövide avastamisel (eriti Sillamäel).

Negatiivsena tooks välja röövimiste ja muude kuriteo liikide suurenemise Narva maanteepiiripunkti vahetus läheduses Peetri platsil ja ümberkaudsetel tänavatel, mis on tingitud Ivangorodis alkoholi ja tubakatooteid ostmas käivate isikute liikumisega praktiliselt 24 tundi ööpäevas. Nimetatud isikute seas on nii kannatanuid kui kuritegude toimepanijaid ja osalejaid.

Aasta alguses sagenesid Eestis kasiinode ja keldrikaupluste röövimised, mis ajendas prefektuuri planeerima teatud ennetustegevusi. Prefektuur kaardistas regioonis asuvad kasiinod ning korraldas ümarlauad nende esindajatega, kus arutati võimalusi ennetada võimalikke rööve ning vähendada kuriteo ohvriks langemise riski.

Prefektuuri teeninduspiirkonnas on keldripoodide kontsentratsioon suur Narva linnas, kus kaardistati 88 kauplust. Jõhvi ja Rakvere politseijaoskonna piirkonnas kaardistati samuti kasiinod ja postkontorid.

Üheskoos omanikega vaadati üle olemasolevad turvasüsteemid ning arutleti, kuidas muuta antud asutusi turvalisemaks. Lisaks koostati ülevaade ka valuutavahetuspunktidest ning koostöös turvafirmadega vaadati üle võimalused omaniku vara turvalisuse suurendamiseks.

Kas olete nõus siseministri väitega, et röövid on muutumas Eestis vägivaldsemaks?

Kui rääkida röövimisest, siis on vägivald kuriteo koosseisuline tunnus, milleta ei oleks tegu rööviga vaid vargusega.

Millistele kuriteoliikidele Ida prefektuuris uuel aastal erilist tähelepanu pöörate?

Tegeleme jätkuvalt kõikide kuritegude menetlemisega, ent enim tähelepanu pöörame organiseeritud kuritegevusele, narkokuritegevusele, korruptsioonile, rasketele majanduskuritegudele, alaealiste poolt ja vastu suunatud kuritegevusele ning raskete isikuvastaste kuritegude menetlemisele. Selleks on prefektuuris loodud vastavad üksused, sealhulgas korruptsiooni ja lastekaitse teenistus, mis alustasid tööd 1. jaanuarist.

Statistikaameti uuringust selgus, et mullu puutus narkomaaniast tulenevate probleemidega kokku 22 protsenti eestlastest ja koguni 55 protsenti mitte-eestlastest. Kõige teravam on probleem just Ida- ja Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Kuidas Ida prefektuur tänavu narkootikumide leviku vastu võitleb?

Läbi aastate on meie ennetusala teravik suunatud narkoennetusse, kus läbi loengute ja ennetusalaste ürituste antakse noortele edasi mitmekesist õigusalast teavet, et süvendada noores inimeses eneseusku ja oskust enda eest seista ning toime tulla igapäevaeluga, sealhulgas ütlema EI narkootikumidele.

Lisaks on ennetustöö suunatud lapsevanematele ja pedagoogidele, et nad oskaksid märgata oma kasvandike kokkupuudet narkootikumidega ning vajadusel neid suunata.

Projekti «Uimastiteta noorus» eesmärgiks oli vähendada uimastite tarvitamise alustamist, saavutamaks olukord, kus inimestel puuduks vajadus uimasteid kasutada. Läbi loengute ja ürituste püüti lastele ja noortele anda mitmekesist õigusalast teavet, süvendades noores inimeses eneseusku ja oskust enda eest seista ning toime tulla igapäevaeluga. Sihtrühmaks oli 400 koolinoort.

2009. aasta on küll narkokuritegude arv vähenenud, kuid rohkem on tähelepanu pööratud olulisematele isikutele narkokaubanduses. Kaks kriminaalasja selliste isikute gruppide kohta on saadetud ka süüdistuskokkuvõttega prokuratuuri.

Tegelemisel narkokuritegevusega oleme eesmärgiks võtnud narkokettide lõhkumise see tähendab, et politsei eesmärk on keskenduda pakkumise vähendamisele, mida kajastab prokuratuuri saadetud gruppide ja nendega seotud isikute arv ning ringlusest eemaldatud narkootiliste ainete kogus.

Paljud mitte-eestlased ja Ida-Virumaal elavad inimesed sattusid möödunud aastal ka tarbijapettuste ohvriks. Kas võib eeldada, et selliseid kuritegusid on ka tänavu palju? Miks selline kuriteoliik on praegu esile kerkinud?

Peale SMS-laenude laenutingimuste karmistamist, on nendega seotud kuritegude arv märgatavalt vähenenud. Samas tekitab muret endiselt inimeste heausklikkus tarbijapettuste ohvriks langemisel ja seda eelkõige kauba või teenuse tellimisel interneti vahendusel.

Ida-Virumaal elavad inimesed räägivad lugusid sellest, et kui talvel auto kortermaja juures lume alla jääb paariks päevaks, tullakse seda lumest pühkima, et vaadata, kas on midagi väärtuslikku autos. Kas varavastaste kuritegude arv on kontrolli alt väljumas?

Statistikale tuginedes, ei ole varavastaste kuritegude arv võrreldes 2008.aastaga kasvanud.

Lisaks on seoses aastalõppu külmade ilmadega täheldatud vastupidi, tänavakuritegevuse vähenemist, sealhulgas on vähenenud ka peksmised ning röövimised.
Lähtume jätkuvalt oma patrullmarsruutide koostamisel õiguskorra analüüsist, sh röövimised tänaval.

Politsei tegeleb varavastaste kuritegude avastamisele igapäevaselt ning lisaks eelnevale ka ennetus-teavitustööga, kutsudes inimesi üles valvsusele ja oma vara paremale kaitsmisele. Kui konkreetselt rääkida, siis loomulikult vähendab autost varguse riski hoolikas omanik, kes ei jäta väärtuslikke asju autos nähtavale kohale.