/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/04/37942t1hb602.jpg)
Keskkonnaministeerium andis järgmisel nädalal algavaks karujahihooajaks loa küttida Eesti metsades 48 mesikäppa, kuid viimaste aastate praktikat arvestades tõenäoliselt nii palju loomi siiski ei lasta.
Tänavu tohib küttida 48 karu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul toimub peamine karujaht traditsiooniliselt Ida- ja Lääne-Virumaal, kus tohib algaval hooajal küttida kokku 18 looma. Järva- ja Jõgevamaal tohib küttida kummaski seitse, Pärnumaal neli ning Põlva-, Rapla- ja Tartumaal igas maakonnas kolm karu. Harjumaal ja Viljandi maakonnas antakse välja kummaski kaks ning Läänemaal üks karulaskmise luba. Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal karujahti ei toimu.
«Kuigi kvoot on 48 karu, on tõenäoline, et nii palju loomi siiski ei lasta. Varasemate aastate statistikat arvestades võib ennustada, et lastavate karude hulk jääb 30 ringi,» ütles Niittee.
Mullu lasid jahimehed 27, tunamullu 20 ja 2005. aastal 23 mesikäppa. Mullusel hooajal lasid kütid kõige rohkem karusid Ida- ja Lääne-Virumaal, kus mõlemas maakonnas jäi püssi ette seitse looma. Jõgevamaal lasti viis, Raplamaal kolm, Järva- ja Tartumaal kummaski kaks ning Põlvamaal üks karu. Teadaolevatest olid suurimad lastud loomad kolm ligi 300-kilost isakaru.
Eestis on hinnanguliselt 500-600 karu. Karujahihooaeg kestab 1. augustist 30. oktoobrini.