Liis Valk: linnas ei kasva puud ise

Liis Valk Foto: Repro

On hea meel, et aina lisandub inimesi, kes valutavad südant parkide ja linnahaljastuse pärast ning üha enam räägitakse rohelisest elukeskkonnast.

Kirjutama ajendas Viivi Luige artikkel, kus mind on isiklikult tänatud puude istutamise eest Luigetiigi ümbrusesse (PM, 15.07). Ei saa kuidagi kogu tänu endale võtta, sest selle nimel on aastaid tööd teinud pargi aednikud. Tallinna linna peaaednikuna on mul kurb kuulda, et Viivi Luigele Kadrioru pargis toimuv ei meeldi. Ise pean just Kadrioru parki oma lemmikpargiks ja seal toimuvaid arenguid edumeelseteks.

Kadrioru pargi arendamine ja uuendamine käib vastavalt pargi arengusuundadele aastani 2018, mis on kinnitatud Tallinna volikogu määrusega nr 26, 17. juunil 2004. Luigetiigi ümbruse miljöö taastamise projekt valmis novembris 2004, projekti hakati ellu viima 2006. aastal ning tööd jätkusid 2007. aastal.

Pargipuude uuendamise kava ei järgi autentselt ajaloolist eesmärki, vaid soovib rikastada pargiruumi uute puuliikidega, tuues miljöösse värvikirevust ja liigirikkust. Uute liikide valimisel peab jälgima, et asenduspuud on liikidest, mis meie kliimas hästi vastu peavad ning elavad pikaealist pargipuu elu.

9000 puust, mis pargis kasvavad, saab iga aasta hooldatud kõiki nooremaid kui viieaastaseid ning 5% vanematest puudest ehk 20 aasta jooksul saavad kõik pargipuud korralise hoolduse. Erilist tähelepanu pööratakse looduspargis kasvavatele tammedele, mis ei ole ise kasvama hakanud, nagu paljud külastajad arvavad. Puisniidu välimuse säilitamiseks on toimunud pidev tammepuude juurdeistutamine.

Oleme palju võidelnud arvamusega, et linna ei istutata üldse puid juurde. Tegelikult istutati Tallinna 2006. aastal 1798 puud ja Kadriorgu 36 puud ning 1000 põõsast ning 2007. aastal 1803 puud, neist Kadriorgu 80 ning lisaks 1580 põõsast. Väga ilusaid noori puid võib Kadriorus märgata Luigetiigi, Weizenbergi tänava ümbruses, kõik mereallee puud on 15–20 aastat vanad, kuigi esmapilgul võivad need tunduda palju vanemad.

Park on elusorganism, kus toimub pidev areng. Igas pargis peavad olema noored, keskealised ning vanad puud, mis on kõik olulised, kuid selge on see, et ei saa eksponeerida vana ilusat puud, mis on ohuks inimestele.

Kadrioru park laiub 86-hektarilisel territooriumil, millest 16 hektarit on looduspark. Park, nagu ka kõik teised linna haljasalad, on jagatud kasutusintensiivsuse järgi tsoonidesse ja hooldusklassidesse, vastavalt millele käib ka niitmine. Selle põhjuseks ei ole pargihooldajate laiskus, vaid Kadrioru pargi kui linnapargi tõeline eripära, kus on võimalik eksponeerida erinevaid pargistiile.

Kadrioru pargi looduslikel niitudel kasvab 154 erinevat rohttaime liiki. Selleks, et sellise linna keskmes oleva pargi enneolematu liigirikkus säiliks, peavad taimed oma vegetatsiooniperioodi edukalt läbima – õitsema ning järgmiseks aastaks seemneid kasvatama. Mida enam niita, seda vähemaks jääb aasta-aastalt rohttaimede liike.

Lisaks sellele pesitseb Kadrioru pargis 34 haudelinnuliiki, nende hulgas ka ööbik, kes teeb oma pesa maapinnale. Parginiite ei niideta traditsioonist lähtuvalt selleks, et mitte ahvatleda jalutajaid, kes võivad maapinnal pesitsevaid laululinde häirida.

Olen ametisse asumisest saadik üritanud teha kõik võimaliku, et lilli oleks linnas igal aastal järjest enam. Linn ja selles asuvad pargid, haljakud vajavad erinevaid lillepeenraid. Nii nagu kogu Tallinnas, on ka Kadrioru pargis suurendatud istutatud lillede arvu, neid kasvab Kadriorus sel aastal 11 000 võrra rohkem. Samuti suurendatakse aasta-aastalt sibullillede osakaalu, sest need on ühed esimesed kevadekuulutajad ja loovad rõõmsaid värvilaike Eestimaa nukrasse kevadesse.

Pooldan Viivi Luige arvamust, et linnas võiks olla rohkem värvikirevaid ja läbi suve õitsvaid püsililli, kuid ei saa kuidagi nõustuda seisukohaga, et see oleks hoolduse osas odavam. Võib arvata, et püsilillepeenrad on ühekordne investeering ja edasine hooldus odav, kuid liikide rohkus, kujundite keerukus ning vajadus neid pidevalt õitsvana hoida on väga kulukas ja samas töömahukas läbi kogu hooaja. Kadrioru parki on planeeritud 2009. aastal rajada üle 300 ruutmeetri nn inglise tüüpi püsilillepeenraid, mis hakkavad pakkuma pargikülastajale silmailu kevadest sügiseni.

Aednikud on alati tänulikud nii konstruktiivse kriitika kui ka heade ideede eest.

Loodetavasti märkab Kadriorus jalutaja, et aednikud on teinud oma tööd südamega ning eesmärgiga muuta park ilusamaks, mitte seda hävitada. Kadrioru pargis on alati rahvast ja oleme veendunud, et see on pargi aednikele parim tunnustus.

Rõõmsate jällenägemisteni minu lemmikpargis – Kadriorus!