Metsamehed tahavad luba raskemateks vedudeks

Metsamehed loodavad raiuda kuus miljonit tihumeetrit metsa. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Metsamehed sooviksid veokite täismassi piirangut kuni kolmandiku võrra suurendada, sest praegused head teeolud võimaldaksid vähem pooltühje töösõite teha.

Eesti erametsaliidu juhid rääkisid oma soovidest reedesel kohtumisel majandusministriga. Liidu tegevdirektor Ants Varblane märkis, et kuigi metsaveokite täismassipiirangut suurendati hiljaaegu küll 40-lt tonnilt 42,5-le, siis see neid tegelikult ei rahulda. «Suurem piirang on parem küll, kuid paraku on metsaveo masinad 60 tonni jaoks mõeldud.»

Varblase sõnul pole jõuludest alates ühtegi sula olnud ning teed on külmunud meetri sügavuselt. «Sellised teed kannavad raudselt 60 tonni kui vaja,» kinnitas ta. «Kui aga mõned sillad on nõrgad, siis nende ette saab märgi panna.»

Tavaline maanteeinfo

Metsameeste hinnangul saaks suurema massipiirangu puhul käituda täpselt nii, nagu maanteeamet käitub teede lagunemise ajal, kui piirangud langevad 10- või 15 tonnini. «Kui teeolud seda võimaldavad, peaks teeomanik sellest sõitjatele teada andma. Nii nagu antakse teada libedusest või muudest takistustest teedel nii ka sellest, et nüüd on tee hea ja andke tuld,» rääkis Varblane.

Majandusminister Juhan Parts sõnas, et massipiirang ei olene ministri suvast, vaid see on kõik kinni teede ja sildade kvaliteedis. «Mida me teha saame, on otsida leevendust detailides, kuidas parandada puidu transporti. Siin ei ole olemas lihtsaid asju, et massiivi käigult suurendada. See ei ole poliitiline otsus, selle võimaluse peab andma teedeinseneride ekspertiis,» ütles Parts.

Minister tunnistas samas, et metsameeste soov on arusaadav ja töö sel teemal jätkub. «Hiljaaegu me vähendasime loa maksumust, mida suurema massiga veoautod peavad taotlema,» tõi ta ühe näite.

Abiks kavade koostamisel

Parts nimetas kohtumise kõige tähtsamaks teemaks aga hoopis metsaressursi laialdasemat kasutamist taastuvenergias. «See on keskne väljakutse. Leppisime erametsaliiduga kokku, et kuna me teeme taastuvenergia tegevuskava ning meil on töös soojamajanduse arengukava, siis kaasame ka nemad sellesse. Nad näitavad metsaomanike võimalusi panustamiseks seal,» selgitas minister.

Varblane kinnitas, et energiapuidu potentsiaali kasutamiseks on palju võimalusi. «Tuleb luua turumehhanismid, mis teevad selle rahaliselt huvitavaks.»

Kolmandaks teemaks oli ümarpuidu ekspordi tagatised. See on materjal, millele Ants Varblase sõnul pole Eestis turgu.

Majandusministri sõnul lepiti kokku, et erametsaliit esitab talle ekspordi garantiide osas põhjendatud taotluse. «Täna me ei anna garantiisid tooraine väljaveoks,» nentis Parts.

Saak suurem kui eelmisel aastal

Ants Varblane märkis, et ekspertide hinnangul võib sel raiehooaja tulemuseks olla kuus miljonit tihumeetrit metsa. «Eelmisel perioodi oli see ainult 4,5 miljonit. Optimaalsest raiemahust 12 miljonit oleme aga üsna kaugel,» ütles Varblane.

Ta avaldas lootust, et selline kasv annab julgust metsaraiumise masinatesse ja meestesse taas investeerida. «Täna paraku ei ole enam kusagilt lisaks võtta metsatöö masinat või raiemeest. Kõik on ametis.»