/nginx/o/2010/02/26/322405t1h6b67.jpg)
Kommenteerides president Toomas Hendrik Ilvese eilses aastapäevakõnes tehtud üleskutset poliitikutele leppida valimiste eel kokku olulised kampaaniateemad, tõdes Rahvaliit, et paraku läheb praktikas ilmselt ikka nii, nagu alati.
Rahvaliit: valimised lähevad ilmselt taas vana rada mööda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet märkis, et Rahvaliit on juba ammu pidanud oluliseks leppida ühiskonnas kokku Eestile olulised pikaajalised arengusuunad.
«Praktikas aga kardame, et järgmised valimised lähevad taas vana rada mööda, et näeme jälle populistlikku vastandumist - kes on Savisaare või Ansipi poolt, kes vastu -, lihtsate «imerelvade» pakkumist ning võistlust euro maaletooja tiitlile,» tõdes Sarmet.
Presidendi aastapäevakõnes mainitud probleemidest on Rahvaliidu arvates olulised maksuteema, haldusreform ja hariduskorraldus.
«Eesti vajab edasiminekuks maksureformi, et tagada riigi jätkusuutlik toimimine ning soodustada rahvusliku kapitali arengut ja nn tarku töökohti,» leidis Tarvo Sarmet.
Samas aga ei vaja tema hinnangul Eesti haldusreformi, mis seisneks omavalitsuste piiride nihutamises, «vaid sisulist riiklikku regionaalpoliitikat, mis annab maakonna tasandile suurema otsustusõiguse ning tasakaalustab omavalitsuste õigused ja kohustused. Selleteemalist arutelu tervitame igati,» lisas Sarmet.
«Hariduskorraldus peab tagama võrdsed võimalused kõigile noortele, olenemata nende perekonna jõukusest või elukohast,» märkis ta.
«Presidendi poolt mitte esile tõstetud teemadest peame oluliseks tööpuuduse leevendamist,» ütles Sarmet, toetudes teiste riikide kogemuse näitele, et töötus püsib kõrge veel mitu aastat pärast majanduskriisi. «See võib vallandada ühiskonnas pikaajalise depressiooni ning haridus- ja muude võimaluste vähenemisega hakata mõjutama ka pealesirguvat põlvkonda.»
Tema hinnangul on vaja rakendada nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. «Praegu suudab riik oma tööturumeetmetega kaasata umbes 10 000 inimest, ent seda, kuidas tulevikuvajadustest lähtuvalt peaks inimesi koolitama ja milliseid ülikoolikohti tellima, ei tea tegelikult keegi.»
Sarmet lisas, et Eestis on vaja rohkem avalikku arutelu ka rahvatervise, Eesti-Vene suhete ja piirilepingu ning on Euroopa Liidu finantsperspektiivi aastateks 2014-2020 üle.