/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2008/12/25/109881t1h8ae9.jpg)
Rannakalurid leiavad, et kormoranide ja hüljeste ohjeldamata arvukus on tekitanud kalavarudele, püügivahenditele ja saagikusele korvamatut kahju, mistõttu peaks riik hakkama kaluritele hüvitist maksma.
Kalurid tahavad riigilt hülge- ja kormoranikahjude eest hüvitist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kormoranide mõju seisneb selles, et nad söövad ära meie angerja,» rääkis MTÜ Saarte Kalandus juhatuse esimees Mati Heinmets. «Kalda ääres ei satu mõrda enam ühtegi väikest angerjat, vaid ainult suured, kes tulevad jõgedest või järvedest.»
Heinmetsa sõnul on Väinamere saartel tekkinud kormoranide kolooniad. «Kalameestel võetakse rüsasid vähemaks, et me ei saaks püüda, aga selleks, et kormoran ei saaks püüda, ei tehta midagi,» rääkis ta.
Peale angerja mõjuvad kormoranid laastavalt ka väiksemate kalade varudele. Lisaks lindudele on suureks probleemiks hülged, kes söövad kalameeste võrkudest kalu ja lõhuvad kalapüügivahendeid.
Heinmets kurtis, et kuigi euroliidu meetmete kaudu toetatakse rannakalandust, pole see kuigivõrd mõttekas, kui kaluritel enam midagi püüda pole.
«Hülged ja kormoranid on tähtsamad kui rannakalur,» lisas ta. «Rannakülad on niigi välja surnud.»
Rannakalureid esindav Saarte Kalandus saatis kalurite toetamise süsteemi väljatöötamise ettepaneku riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi (on hüljeste ja kormoranide mõju suhtes kaladele skeptiline. Tema sõnul ei suuda ükski kiskja hävitada oma saaklooma.
«Pole mõistlik süüdistada üht röövtoidulist lindu või looma, et kala on ära kadunud, sest peab olema ka muu mõjutaja, ja see on inimene,» rääkis ta.
Jüssi meenutas, et hüvitamise süsteem on Eestis varem ka olnud, aga kuna menetlusprotsess oli keeruline ja aeganõudev, siis sellest loobuti.
Praegused hüvitised
• Kehtiva korra järgi kuulub hüljeste puhul kompenseerimisele püünistele tekitatud kahju.
• Hüljeste tekitatud kahju hüvitatakse kuni 5000 krooni ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas.
• Kui hüljes on lõhkunud lõkspüünise, hüvitatakse taastamiskulud kuni 30 protsendi ulatuses uue samaväärse püünise harilikust müügihinnast.
• Kui hüljes on lõhkunud nakkepüünise, hüvitatakse püünise taastamiskulud kuni 70 protsendi ulatuses.
• Hüljeste tekitatud kahjude kompenseerimisel kehtib põhimõte, et ka kalurid ise oleksid huvitatud kahjustusi vältivate meetodite kasutamisest ja/või püüniste täiustamisest.
Allikas: keskkonnaministeerium