Andrus Ansip: vabadust tuleb üha taasluua

Andrus Ansip. Foto: Margus Ansu.

Peaminister Andrus Ansip ütles Vabadussõja võidusamba juures peetud kõnes, et nii nagu riik ei saa kunagi valmis, tuleb ka vabadust üha edasi ehitada.

Austatud Vabariigi President, President Rüütel, Riigikogu esimees, ekstsellentsid, kaaskodanikud!

Daamid ja härrad!

Head iseseisvuspäeva kõikidele!

Täna oleme siin tunnistajaks mõneti erakordsele sündmusele. Esimest korda ajaloos saab Vabaduse väljak täita seda ülesannet, milleks ta on päriselt loodud. Iseseisva riigi loogika järgi tähendab Vabaduse väljak meie vabaduse pühapaika. Ja esimest korda on meil võimalus ja au meie riigi ja rahva tähtsaimal pühal, Eesti Vabariigi aastapäeval, avaldada siin seisva Vabadussõja Võidusamba jalamil tunnustust Eestile iseseisvuse toonud sangaritele.

Nagu riik ei saa kunagi valmis, seda tuleb pidevalt edasi ehitada - nii on lugu ka vabadusega. Ka seda tuleb üha taas luua. Seda teha ei saa teisiti, kui toetudes eelmiste põlvkondade tööle, võitlusele ja armastusele.

Nii nende, kes ei jõudnudki ära oodata vabariigi esimest aastapäeva 1919. aastal - nagu meie tuntumaid iseseisvuse märtreid Julius Kuperjanov (olgu tema nimi sümboolselt siin kõikide langenute eest nimetatud). Niisama julgesti võime toetuda kõigi nende panusele, kes on andnud oma elu ja töö Eesti hüvanguks järgnenud aastakümnete sees. Kaasa arvatud meie praegused inimesed - teie, head kaasmaalased, - kelleta poleks järgmistel põlvkondadel omakorda toetuspunkti. Selline järjepidevus peab jääma kestma. Sest see tähendab Eesti tulevikku.

Ja veel üht järjepidevust tahan rõhutada, kuna see on niisama loomulik osa Eesti iseseisvuse loos. Juba Vabadussõja kogemus näitas meile piltselgelt, et edukad saame olla just koos oma partneritega: olgu selleks siis toetumine ametlikele välissuhetele - alates Inglise laevastikust ning Soome ja Taani vabatahtlikest üheksa aastakümmet tagasi kuni Prantsuse hävitajateni tänasel paraadil.

Või olgu selleks toetumine meie kodanikkonna sisemistele kultuurilistele või rahvuslikele rikkustele. Nii Vabadussõja aegu kui nüüd meie riigi 92. sünnipäeval. Ka see kasulik järjepidevus peab kestma jääma.

Hoidkem, armastagem ja austagem oma riiki!

Elagu Eesti!